Tšehhid puhuvad Eesti laokinnisvarale elu sisse

Turul valitseb uute laopindade defitsiit, arendajad kindla kliendi puudumisel midagi ehitada ei soovi. Samas on kliente, kes otsivad üürimiseks kvaliteetset laopinda.

Äripäeva kuukiri Logistika kirjutas, et Tšehhi ärikinnisvaraarendaja VGP Park asus masu eel Eestis tööstusparki arendama ja tegi seda edukalt. Nüüd on sama firma võtnud ette uue tööstuspargi rajamise. VGP Parki Balti riikide juht Andrejs Konstantins selgitas, et hoolimata nõudlusest uute laopindade järele ei soovi arendajad koppa maasse lüüa. Sama nõidusliku ringi teine osapool ehk üürnik ei soovi aga vaid ilusaid voldikuid nähes lepingut allkirjastada. “Seejuures ei saa eirata tõsiasja, et allkirjastatud üürilepinguta võib mõnele arendajale olla rahastuse saamine probleem,” viitas Konstantins vajadusele kõigepealt siiski üürnik leida.

Konstantins usub, et sel aastal Eestis nõudlus laopindade järele kasvab. “Samas – kui oskaksin nõudlust täpselt ennustada, ehitaksin kõik hooned õigel ajal,” lisas ta naljatades. Sellegipoolest näeb arendaja selget tendentsi, et Skandinaavia ettevõtted toovad oma logistika ja tootmise üha enam Eestisse, sest siinsed maksud ja tööjõukulud on märksa väiksemad. Eestis on ka piisavalt oskuslikku tööjõudu. “Nõudluse suurenemine käib käsikäes taastunud majanduskasvuga – ettevõtted vajavad lihtsalt rohkem ruumi,” ütles Konstantins.

Energiatõhususe parandamise ja sellest tuleneva kokkuhoiu nimel tahetakse kolida moodsamale pinnale. Mõistetakse, et majanduskriis on lõpusirgel ja konkurents töötajatele kasvab. Seetõttu on oluline pakkuda inimestele uusi, ajakohaseid töötingimusi.

Osta või üürida?

“Kui alustasime tegevust Balti riikides, olin üllatunud, kui paljud kliendid hoonet osta soovisid. Meie ettevõte on laienenud üle Kesk-Euroopa, kuid harva kohtame mujal kliente, kes tahavad hoonet omada,” selgitas Konstantins, kellele jäi mulje, et Eestis oli enne kriisi moodne olla kuidagi seotud kinnisvaraga.

“Nüüdseks on olukord muutunud,” sõnas ta. Tänu kriisile on ettevõtted suunanud oma tähelepanu ja finantsressursi põhitegevusele ning tellivad muid teenuseid ja tooteid sisse. “See tagab paindlikkuse ja vähendab tunduvalt riske,” lisas ta.
VGP Park alustas Eestis oma esimest arendust Tänassilmas 2008. aastal ehk keset majandussurutist. Samal ajal teised arendajad külmutasid oma projekte Baltimaades. Praeguseks on Tänassilma park edukalt müüdud East Capitalile. “Jaapani keeles tähendab sõna “kriis” ka võimalust. Kriisiajal leidsid paljud ettevõtted võimalusi parandada oma konkurentsipositsiooni,” nentis ta ja mainis, et näeb ruumi veel ühele heale projektile.

Nii asutakse rajama uut tööstusparki Nehatusse. “Usume, et nõudlus on isegi veel suurem, kuid hoiame jalad maas. Nagu öeldakse – sa ei saa abielluda kõigi linna tüdrukutega,” naljatas ta.

Tallinna–Peterburi maantee ja Nehatu–Loo–Lagedi tee ristmiku lähedale ehitatava pargi suurus on 49 000 m2. Esimene, 21 600 m2 hoone valmib selle aasta viimaseks kvartaliks. “Kui kõik läheb meie plaani järgi, valmib järgmisel aastal veel üks sama suur hoone. Nõudluse korral võib see kerkida ka kiiremini,” lisas arendaja. Viimases etapis rajatakse 6048 m2 hoone. “Kõik üürnikud on teretulnud,” ütles Konstantins.

Tööstuspark sobib pooltööstuslikeks tegevusteks. Kindlust plaanide õiguse suhtes annab arendaja sõnul fakt, et juba Tänassilma pargi rajamisel nähti suurt nõudlust tööstuspindade järele ja seda eriti Lasnamäel, mis on ajalooline tööstusala. “Üks kolleeg ütles, et me ei ole kauboid, et hüpata ühest servast teise. Tähtsad asjad kõigepealt. Teisisõnu öeldes lõpetame Nehatu arenduse ära ja eks aeg näitab. Oleme alati otsinud häid võimalusi. Ja ma olen kindel, et Eesti võib tuua veel mõne,” jäi Konstantins edasiste arendusplaanide suhtes salapäraseks.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.1262307
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0872415
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153453
Filipiinide peeso PHP 59,48 0.2393111
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.0324115
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.0670429
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0309844
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1357984
India ruupia INR 81,16 0.0468436
Indoneesia ruupia IDR 16092,51 0.1251836
Islandi kroon ISK 138,32 0.0361611
Jaapani jeen JPY 123,66 -0.2661505
Kanada dollar CAD 1,51 -0.1387421
LAV rand ZAR 15,63 -0.2450793
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,66 -0.2780772
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0598048
Mehhiko peeso MXN 21,64 -0.1126095
Norra kroon NOK 9,74 -0.0656734
Poola slott PLN 4,29 0.0582737
Rootsi kroon SEK 10,23 -0.0449614
Rumeenia leu RON 4,67 -0.0662691
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.1809604
Suurbritannia nael GBP 0,89 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053606
Tai baht THB 36,16 -0.6202304
Tšehhi kroon CZK 25,53 0.0156685
Türgi liir TRY 6,18 -0.4074402
Ukraina grivna UAH 31,99 -0.0874413
Ungari forint HUF 322,97 0.0557638
USA dollar USD 1,14 -0.1138952
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.1792972
Valgevene rubla BYN 2,46 -0.0081331
Vene rubla RUB 76,33 -0.1607532

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019