Autor: Tanel Raig • 26. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erik Laidvee sõnul jäi eelmisel reedel toimunud Juhan Partsi ja transiidiärimeeste kohtumise eesmärk selgelt sõnastamata. „Usutavasti oli see suuresti lepituskohtumine navigatsioonitasude tõstmisele järgnenud ettevõtjate pahase reaktsiooni ja tekkinud pinge maandamiseks,“ nentis Laidvee.

Ta rääkis, et kohaletulnute peamised mured olid seotud Eesti-vene piiriületuse piirangutega, mis vaatamata Venemaa vastupidistele väidetele tänaseni kehtivad.  Samuti ollakse mures riigi ebakorrektse käitumise osas seoses navigatsioonitasude ootamatu ja hüppelise tõusuga. „Kauba- ja laevaomanikele on sellist ad hoc tegevust väga raske seletada, see ei jäta muljet stabiilsest ja ettevaatavast transiidipoliitikast. Oleme harjunud rõhutama potentsiaalsetele klientidele ärisõbralikku kliimat, läbipaistvat otsustusprotsessi ja usaldusväärsust – nüüd aga oleme selles kontekstis pidanud kuulma palju negatiivseid hinnanguid meie poliitikakujundajate suunal. Klientide jaoks on tasude 4-6 kordne tõstmine selge signaal, et meie riigi maksupoliitika stabiilsusele tulevikus loota ei saa ja see vähendab meie kui transiitriigi atraktiivsust ja konkurentsivõimet,“ selgitas Laidvee olukorda.

Tema sõnul saame tasude tõstmise mõju teada alles mitme aasta pärast. Ent pole vaja olla maksuekspert, et mõista tasude 4-6 kordse tõusu halvavat mõju meie sadamate konkurentsivõimele, ütles Laidvee. Ta lisas, et suure tõenäosusega vähenevad selle tulemusel ka riigi teenitavad laevatasud tervikuna, kuna paljud olemasolevad ning uued kliendid suunavad oma kaubad ja laevad läbi meie naaberriikide  sadamate.