Autor: Tanel Raig • 14. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuldkepp ütles, et Venemaa on tänavuseks aastaks Eestile andnud 8000 kahepoolset veoluba, millest tema sõnul jätkub Eesti ekspordi teenindamiseks. Lisaks on 21 000 kolmanda riigi veoluba, mida aga Venemaa lubab kasutada ka kauba väljaveoks Eesti sadamatest. Eelmisel aastal oli Eestil kasutada kokku 20 000 kahepoolset veoluba. Lisaks sai kasutada 1000 CEMT veoluba, millest Venemaa vedude jaoks kasutati umbes 500 (ühe CEMT loaga saab teha kuni 20 vedu). Tänavu idanaaber enam CEMT lubasid Venemaale autovedude teostamiseks kasutada ei luba.

Kuldkepi ütlusel on Venemaa ametnikud öelnud, et veolubasid saame edaspidi niipalju juurde küsida, kui meil on vaja. „Seda juttu on mul küll raske uskuda,” lisas ta siiski, sest 20-aastane kogemus on näidanud, et sellistesse avaldustesse tuleb suhtuda reserveeritult, kuna iga aasta on tekkinud veolubadega probleem.

Kuldkepi sõnul võib olukorra paranemist loota ka piiripunktide läbilaskevõime osas. Kuldkepi väitel suutsid piirivalveametnikud juba 20 aastat tagasi toonase tehnoloogiaga lasta Narvas iga päev üle piiri 300 veoautot. Tänasel päeval on tase umbes 100 autot päevas. Kuldkepi sõnul on aga Venemaal allkirjastatud akt, millega on piiripunktid jagatud A, B ja C kategooriasse. A grupi piiripunktide läbilaskevõime peab jõudma 300 veoautoni päevas ja Narva piiripunkt kuulub A grupi piiripunktide hulka.