Swedbank: kasv aeglustub

Majanduskasv selle aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustub, prognoosib Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab statistikaamet.

Mertsina prognoosib lähiajaks valitsemissektori investeeringute kasvu aeglustumist ning ettevõtete investeeringute mõõdukat kasvu. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma, kuid import jääb veel lähiajal kasvama ekspordist kiiremini. Sisemajanduse nõudlust hoiab olulisemal määral üleval eratarbimine.

Ehituse kasvu vedasid eelmisel aastal peamiselt saastekvootide müügirahadest valitsemissektori hoonete renoveerimistööd aga ka EL ülekannete toel tehtud taristu ehitus. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus kasvas eelmise aasta esimesel poolaastal üsna mõõduka tempoga (ligikaudu 5%), kuid aasta teisel poolel aeglustus kasv vaid 1%-ni.
Kuna töötleva tööstuse lisandväärtus oli praktiliselt kogu aasta languses, siis oli selle tegevusala panus majanduskasvu nii neljandas kvartalis kui aasta kokku  negatiivne. Samas, töötleva tööstuse toodang kasvas mõõdukalt. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tulenes sellest, et selle tegevusala vahetarbimine (ehk tootmiskulud) kasvas kiiremini kui toodang. Töötleva tööstuse kasv sõltub oluliselt välisnõudlusest. Selle tegevusala ettevõtted eksportisid eelmisel aastal oma toodangust keskmiselt 71%. Viimase kolme aastaga on see osakaal isegi suurenenud. Kõige suurema panuse eksporti andis arvutite, elektroonika ja optikaseadmete väljavedu. Eelmise aasta septembrist alates kasvab töötleva tööstuse toodangu väljavedu üsna tugevas tempos, vaid aasta viimases kuus oli langus. 

Vaatamata investeeringute järsule vähenemisele aasta viimases kvartalis, toetas SKP kasvu nii aasta kokku kui neljandas kvartalis sisemajanduse nõudluse kiire kasv (üle 10%). Suurim panus oli varude muutusel, kuid selle taga on madal võrdlusbaas 2011. aasta viimases kvartalis. Sisemajanduse nõudlus tõusis SKPst oluliselt suuremaks. Sisemajanduse nõudluse pikaajaline ülekaal võrreldes SKPga võib avaldada inflatsioonilist survet, kuna nõudlus on turul suurem kui pakkumine. Samas mõjutavad meie hindu oluliselt ka impordihindade kasv, mis pigem aeglustuvad. Investeeringute kasv aeglustus statistikaameti andmetel küll 7,6%-ni, kuid selle sees on kolmandast kvartalist tõstetud vea parandus. Ilma korrektsioonita oleks neljandas kvartalis investeeringute kasv ligikaudu 19% ning see tõstaks omakorda sisemajanduse nõudluse kasvu, panuse ja osakaal SKPst veelgi kõrgemale, kui avaldatud.

Kogumajanduse kaupade välja- ja  sisseveo kasv eelmise aastal teisel poolel kiirenes. Kuna impordi osakaal Eesti toodangus on ligikaudu 60%, siis koos toodangu ja sisemajanduse nõudluse kasvuga, suureneb ka import. Import kasvas ekspordist kiiremini, mille tulemusena väliskaubandustasakaal jätkuvalt halvenes.

Tööjõu ühikukulud on juba pikemat aega kasvanud, mis ühest küljest võivad avaldada inflatsioonilist survet ning halvendada meie ekspordi konkurentsivõimet. Samas, nagu juba eelpool mainitud hoiavad meie tootmiskulude hinnakasvu madalamal madalad impordihinnad.

Osale arutelus

  • Anu Jõgi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1260955
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.4081058
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0306811
Filipiinide peeso PHP 59,96 0.2625374
Hiina jüaan CNY 7,72 0.1726331
Hongkongi dollar HKD 8,91 -0.0347639
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0471228
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1860288
India ruupia INR 80,93 -0.0210014
Indoneesia ruupia IDR 16158,19 0.2999403
Islandi kroon ISK 137,70 0.0581311
Jaapani jeen JPY 124,57 -0.1442886
Kanada dollar CAD 1,51 0.278903
LAV rand ZAR 15,74 0.0692838
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,47 0.4213966
Malaysia ringgit MYR 4,67 -0.0535023
Mehhiko peeso MXN 21,77 0.3914391
Norra kroon NOK 9,74 0.1079647
Poola slott PLN 4,29 0.0023306
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.1296107
Rumeenia leu RON 4,71 0.1233072
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0906794
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0453361
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2208871
Taani kroon DKK 7,46 0.0214385
Tai baht THB 36,11 0.0731602
Tšehhi kroon CZK 25,59 0.0195458
Türgi liir TRY 6,07 0.1502543
Ukraina grivna UAH 31,75 -0.0261322
Ungari forint HUF 317,77 -0.0377489
USA dollar USD 1,14 0.0176041
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2195194
Valgevene rubla BYN 2,44 0.2009267
Vene rubla RUB 75,47 0.3192998

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019