Swedbank: kasv aeglustub

Majanduskasv selle aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustub, prognoosib Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab statistikaamet.

Mertsina prognoosib lähiajaks valitsemissektori investeeringute kasvu aeglustumist ning ettevõtete investeeringute mõõdukat kasvu. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma, kuid import jääb veel lähiajal kasvama ekspordist kiiremini. Sisemajanduse nõudlust hoiab olulisemal määral üleval eratarbimine.

Ehituse kasvu vedasid eelmisel aastal peamiselt saastekvootide müügirahadest valitsemissektori hoonete renoveerimistööd aga ka EL ülekannete toel tehtud taristu ehitus. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus kasvas eelmise aasta esimesel poolaastal üsna mõõduka tempoga (ligikaudu 5%), kuid aasta teisel poolel aeglustus kasv vaid 1%-ni.
Kuna töötleva tööstuse lisandväärtus oli praktiliselt kogu aasta languses, siis oli selle tegevusala panus majanduskasvu nii neljandas kvartalis kui aasta kokku  negatiivne. Samas, töötleva tööstuse toodang kasvas mõõdukalt. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tulenes sellest, et selle tegevusala vahetarbimine (ehk tootmiskulud) kasvas kiiremini kui toodang. Töötleva tööstuse kasv sõltub oluliselt välisnõudlusest. Selle tegevusala ettevõtted eksportisid eelmisel aastal oma toodangust keskmiselt 71%. Viimase kolme aastaga on see osakaal isegi suurenenud. Kõige suurema panuse eksporti andis arvutite, elektroonika ja optikaseadmete väljavedu. Eelmise aasta septembrist alates kasvab töötleva tööstuse toodangu väljavedu üsna tugevas tempos, vaid aasta viimases kuus oli langus. 

Vaatamata investeeringute järsule vähenemisele aasta viimases kvartalis, toetas SKP kasvu nii aasta kokku kui neljandas kvartalis sisemajanduse nõudluse kiire kasv (üle 10%). Suurim panus oli varude muutusel, kuid selle taga on madal võrdlusbaas 2011. aasta viimases kvartalis. Sisemajanduse nõudlus tõusis SKPst oluliselt suuremaks. Sisemajanduse nõudluse pikaajaline ülekaal võrreldes SKPga võib avaldada inflatsioonilist survet, kuna nõudlus on turul suurem kui pakkumine. Samas mõjutavad meie hindu oluliselt ka impordihindade kasv, mis pigem aeglustuvad. Investeeringute kasv aeglustus statistikaameti andmetel küll 7,6%-ni, kuid selle sees on kolmandast kvartalist tõstetud vea parandus. Ilma korrektsioonita oleks neljandas kvartalis investeeringute kasv ligikaudu 19% ning see tõstaks omakorda sisemajanduse nõudluse kasvu, panuse ja osakaal SKPst veelgi kõrgemale, kui avaldatud.

Kogumajanduse kaupade välja- ja  sisseveo kasv eelmise aastal teisel poolel kiirenes. Kuna impordi osakaal Eesti toodangus on ligikaudu 60%, siis koos toodangu ja sisemajanduse nõudluse kasvuga, suureneb ka import. Import kasvas ekspordist kiiremini, mille tulemusena väliskaubandustasakaal jätkuvalt halvenes.

Tööjõu ühikukulud on juba pikemat aega kasvanud, mis ühest küljest võivad avaldada inflatsioonilist survet ning halvendada meie ekspordi konkurentsivõimet. Samas, nagu juba eelpool mainitud hoiavad meie tootmiskulude hinnakasvu madalamal madalad impordihinnad.

Osale arutelus

  • Anu Jõgi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0064259
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.1306641
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0460452
Filipiinide peeso PHP 59,73 0.171052
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0407228
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.1578817
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0525621
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.2381803
India ruupia INR 81,55 0.1326048
Indoneesia ruupia IDR 16540,85 -0.4816824
Islandi kroon ISK 140,25 0.0356633
Jaapani jeen JPY 128,66 -0.0233118
Kanada dollar CAD 1,49 0.0737167
LAV rand ZAR 16,09 0.3117304
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,17 0.2201573
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.0842886
Mehhiko peeso MXN 22,97 0.2907573
Norra kroon NOK 9,61 -0.0260056
Poola slott PLN 4,29 0.0163376
Rootsi kroon SEK 10,27 0.0574819
Rumeenia leu RON 4,66 0.0257577
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1734215
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0451264
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0613874
Taani kroon DKK 7,46 0.0335161
Tai baht THB 37,35 0.1021234
Tšehhi kroon CZK 26,01 0.0692494
Türgi liir TRY 6,09 0.5779297
Ukraina grivna UAH 31,51 0.1325341
Ungari forint HUF 321,72 -0.0031082
USA dollar USD 1,13 0.1324386
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,40 0.06262
Vene rubla RUB 74,73 0.1811162

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018