Autor: Tanel Raig • 26. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui palju on Eestis praegu kasutusel alternatiivkütusega sõidukeid – elektriautod, gaasiautod, biokütused?Elektriautosid koos hübriididega ca 700, gaasiautosid mõned tuhanded, biokütuse kasutajaid mõned eksperimentaatorid. Suru- või vedelgaasi ei ole vist päris õige alternatiivkütuseks lugeda - tegemist on fossiilse kütusega. Aga bensiinile ja diislile on see alternatiiviks küll.

Milline on meie seis võrreldes teiste riikidega alternatiivkütusega sõidukite kasutamises?Elektriautode osas oli 2012. aasta lõpu seisuga Eesti EUs teisel kohal, põhiliselt tänu kvoodimüügi baasil ostetud Mitsubishidele. Üksikmüügi osas me üldisel taustal millegiga silma ei paista. Gaasi kasutamise osas oleme aktiivsetest gaasikasutajatest (Itaalia, Saksamaa, Rootsi) maas, teisega kannatame võrdlust.

Kas autoparki kasutavatel ettevõtetel on juba täna põhjust arvestada investeeringutega alternatiivkütust kasutatavatesse sõidukitesse?

Suru- või vedelgaas tuleb kõne alla. Muu üldiselt mitte. Teatud reservatsioonidega on mõningatel tegevusaladel mõeldav elektiautode kasutamine.

Mis on olnud takistuseks altrenatiivkütusega sõidukite laialdasemaks kasutamiseks?

Gaaside osas eelkõige tanklate puudus. Teiselt poolt on gaas täna odavam madalama aktsiisi tõttu. Kui seda tõsta, kaob eelis.

Elektriautode osas on põhiline takistus väga väike tegevusraadius, teise põhjusena komplekti kõrge hind. Arengut ei soodusta fosiilsete kütuste piisav varu ning takistavad ilmselt ka sotsiaalsed küsimused (tööhõive auto- ja tarnivas tööstuses).

Biokütuste kasutamist piiravad kõrgem maksumus, sobimatus tuntavale osale olemasolevast autopargist ning ka mõningad sotsiaalsed aspektid globaalses mõttes.

Kas nende takistuste osas võib lähiaastatel tulla lahendusi, mis võimaldavad alternatiivkütusega sõidukeid laialdasemalt kasutusele võtta?Kuniks jätkub seniseid kütuseid, ilmselt mingeid suuri muudatusi ei tule. Elektriautode arendamine toimub, kuid küllalt aeglaselt (elektriauto on iseenesest hea lahendus, kuid täna on energiakandjate arendamine avalikkusele teadaolevalt väga aeglane). Vesinikelemendiga auto kallal tehakse samuti tööd, kuid lähiajal laiatarbelahendust tulemas ei ole.

Kui praegu küsida näiteks kullerfirmadelt, kas nad on mõelnud elektriautode kasutusele võtmisele, siis nad hakkavad selle peale üleolevalt naerma – elektriautod tarbesõidukitena ei olevat praegu teema. Miks see nii on?Tankimisvälp on ebapiisav ja auto hind võrreldes analoogset funktsionaalsust omava fossiilsel kütusel töötava masinaga tuntavalt kallim. Ka laadimispunktide vähesus ei soodusta selles suunas mõtlema. Pigem on täna tegemist hobi- ja mänguauto, kui tarbesõidukiga.

Sillat räägib samal teemal põhjalikumalt Äripäeva ja Eesti Õliühingu korraldataval Kütuseturu konverentsil, mis toimub 26. märtsil. Vaata lähemalt SIIT.