Autor: Tanel Raig • 17. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Amose sõnul oli taoline skeem vahepeal levinud Lätti saadetavate kütuseveostega. „Kauba saatja ütleb, et sina viid kauba Lätti ja kauba saaja maksab,” rääkis Amos.

Vedaja on tavaliselt nõus, sest temal ükskõik, kes maksab. „Aga kuidas saab olla kindel, et üldse keegi maksab,” hoiatas Amos. Tema sõnul on vedajal ju leping kauba saatjaga ja kauba saajaga ei ole vedajal mingit kokkulepet. Mille alusel saab siis kauba saajalt üldse mingit raha nõuda?

Amose sõnul ütleb seadus, et nõudeõiguse aluseks on ainult kaks asja – leping või seadus. Sealjuures on leping tõstetud seadusest ettepoole, mistõttu kontrollitakse kõigepealt, kas on olemas leping. Kui lepingut ei ole, siis vaadatakse, mis võiksid olla seadusest tulenevad nõudealused. Need võimalused on toodud võlaõigusseaduse lõpus, rääkis Amos eilsel seminaril oma ettekandes veo- ja ekspedeerimislepingutest.