CM: Majandustarkvara soetamisel oska näha kauba taha

Enamik majandustarkvara soetajaid vaatavad esmapilgul tarkvara hinda ning enamasti toovad tarkvaramüüjad ka ausalt välja, mida selle hinna eest saab. Ent oluline on jälgida ka ülalpidamiskulusid, versiooniuuenduste võimalusi ja teenusepakkuja jätkusuutlikkust.

Lao- ja jaemüügiprogramme müüva OÜ Intellisoft juhataja-konsultant Jaana Tihhanovski soovitab järele uurida, kas pakutava tarkvara hinnaga kaasneb veel kulusid – mõnikord tuleb näiteks juurde maksta koolituste eest või sõlmida hooldusleping toe saamiseks. „Järjest enam pakutakse programme rendile, mille eeliseks on asjaolu, et tarkvara moodulite paketti saab vastavalt vajadusele muuta ning rendilepingut soovi korral lõpetada. Samas pikka aega rentides võivad kulud programmile muutuda kordi suuremaks, kui seda olnuks ostes.“

Enamusel programmidest tuleb ühel või teisel viisil maksta igal aastal selle eest, et saaks kasutada tarkvara viimast versiooni. Eesti ainus majandustarkvara, millele pakutakse tasuta versiooniuuendusi, on hetkel teadaolevalt Profit, rääkis Tihhanovski. „Kindlasti pöörake tähelepanu ka sellele, kui kõrge on konsultatsioonitasu. Sageli just tarkvara juurutuse perioodil läheb abi tihedalt vaja,“ pani Tihhanovski südamele. „Sageli saab abi ainult juhul, kui on sõlmitud tasuline hooldusleping. Või kui seda pole, on konsultatsioonitasu oluliselt kallim.“

Ta soovitas enne ostmist sirvida abimaterjale ja suhelda tarkvarakonsultantidega: kas juhendid on arusaadavad ja kõikehõlmavad? Kas koolitus on hinna sees? Kas konsultandid on puhtalt “müügimehed” või  omavad ka praktilist kogemust? Paljud Eesti majandustarkvara tootjad pakuvad näiteks raamatupidamisteenust, tänu millele saavad need ettevõtted aidata oma kliente ka reaalse elu küsimustes paremini.

Kui standardpaketist enam ei piisa
Lisaks hinnale on loomulikult väga oluline tarkvara funktsionaalsus ja arendamisvõimalused. Tihhanovski sõnul tasub kohe välja uurida, mida sisaldab standardpakett ning kui kauaks sellest piisab? „Näiteks kui alguses vajab firma ainult ühte ladu või kauplust, siis tulevikus ehk soovitakse avada teinegi pood. Aga mõnel programmil pole võimalik pidada mitut ladu või see võib tuua olulise lisakulu – kas rahalise või ajalise,“ selgitas ta. „Või kui alguses on ostjaid vähe ja eraldi kassasüsteemi pole tarvis, siis hiljem võib tekkida vajadus spetsiaalse kiire jaemüügile orienteeritud kassaprogrammi järele. Sel juhul on kasulik enne tarkvara soetamist uurida, kas antud tootja võimaldab kassasüsteemi kasutamist, kui hästi see on integreeritud ja palju selle kasutuselevõtt võib lisaks maksta. Mõelge hästi läbi, kas olete valmis looma erilahendusi ning kas see on teile taskukohane,“ rääkis Tihhanovski.

Erinevate programmide puhul võib takistuseks saada ning olulise lisakulu tekitada ka vajadus mitmel kasutajal samaaegselt töötada või programmi üle interneti kasutamine. Mõne programmi puhul tuleb maksta iga kasutaja eest, teise puhul maksab lisatöökohad, ehk lisaarvuti lisamine. Mõne tarkvara puhul tuleb rohkem kui ühe kasutaja puhul osta kallis lisalitsents. Näiteks Profiti andmebaasiserver on vabavara, tänu sellele üle interneti töötamiseks ei pea ostma litsentse, küll aga maksab iga lisatöökoht.

„Uurige hoolega, kuidas on võimalik tarkvara liidestada teiste tarkvaradega. Kas on piisavalt dokumentatsiooni selle kohta? Kas üldse on mingi liidestamise võimalus olemas? Mõned tarkvarad kasutavad andmebaase, millele pole võimalik ligi pääseda. Või soovitakse vastavate draiverite eest eraldi tasu saada,“ loetles Tihhanovski ja märkis, et näiteks Profitil on olemas spetsiaalne XML-põhine andmevahetusmoodul, mille abil saab kõiki dokumente edasi-tagasi liigutada, samuti eksportida laoseise jms. Profiti andmebaasimootor Firebird on maailmas laialt levinud – see on avatud lähtekoodiga vabavara, selle jaoks on olemas praktiliselt igale programmeerimistehnoloogiale vastav liides (ODBC, JDBC, vastavad draiverid Java, .Net, PHP, Delphi, Pythoni jaoks jne).

Tänapäevast tarkvara kasutatakse üle interneti
Üha rohkem tahetakse kasutada tarkvarasid mobiilselt, lisaks töökohale kodus, lõuna ajal ja puhkusel. Seega tasub uurida, kas valitud majandustarkvara saab kasutada üle interneti, mis võimalusi selleks pakutakse, kas see maksab eraldi ning kuidas on lood turvalisusega.

Majandustarkvara Profiti andmebaasi saab kasutada üle interneti krüpteeritud tunneli ehk zebedee. Zebedee on vabavara ja lisaks krüpteerimisele pakib see andmeliikluse kokku. Kuna selle seadistamine serveris võib olla tavakasutajale keerukas, pakub müüja tasulist seadistamise teenust fikseeritud hinnaga. Samas tasub alati uurida seda, kas sobiva andmebaasimootori puhul võib tulla juurde tasu, kui andmebaasi hakatakse kasutama üle interneti või kui sellele tehakse veebi liides. Näiteks Firebirdi litsents ei keela veebi külge pookimist, aga MS SQL server nõuab veebi ärirakenduste jaoks spetsiaalse protsessori litsentsi ostmist, mis võib olla päris kallis.

Kuigi töökohaarvutites enamasti kasutatakse ettevõtetes Windows operatsioonisüsteeme, võib serverites vabavara, nagu Linuxi kasutamine tuua rahalise kokkuhoidu. Seega küsige tarkvarapakkujalt julgelt, kas mitme kasutaja puhul võimaldab majandustarkvara oma andmebaasiserverit jooksutada Linuxi all või tuleb selleks osta Windowsi serveri litsents, soovitas Tihhanovski.
„Lisaks soovitan igasuguste tarkvarade soetajatel uurida, kui kaua teenust ja toodet pakkuv ettevõte on tegutsenud ning kui palju on tema tarkvaral kasutajaid. Ei teeks paha visata pilk peale tarkvaramüüja majanduslikule olukorrale Krediidiinfos, sest kõik uus võib olla huvitav, kuid ei pruugi olla jätkusuutlik,“ ütles Tihhanovski.

2002. aastal asutatud Intellisoft OÜ põhitegevuseks on majandustarkvara Profit arendus, müük ja hooldus, samuti raamatupidamisteenuse pakkumine firmadele ja korteriühistutele ning programmeerimistööd. Intellisoft OÜ kliendid on nii teeninduse, ehituse, tootmise kui ka vahendustegevuse vallast, näiteks Inges Kindlustus AS, Syntema AS, Ehitusplaat OÜ, TMB AS, Muuga Betoonelement AS jt.

Artikli ilmumist toetas OÜ Intellisoft.

 

 

Ettevõtte pakutavatest soodustustustest loe lähemalt www.intellisoft.ee.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,63 0.1848201
Brasiilia reaal BRL 4,33 0.0901818
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051151
Filipiinide peeso PHP 62,52 -0.0447678
Hiina jüaan CNY 8,02 0.1799258
Hongkongi dollar HKD 9,08 0.1201738
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0094471
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.161168
India ruupia INR 85,28 -0.1358441
Indoneesia ruupia IDR 17607,97 0.0621127
Islandi kroon ISK 134,43 0.0148798
Jaapani jeen JPY 129,91 0.409646
Kanada dollar CAD 1,50 0.0332469
LAV rand ZAR 16,57 -0.3421733
Lõuna-Korea vonn KRW 1303,16 -0.4621107
Malaysia ringgit MYR 4,81 0.0457466
Mehhiko peeso MXN 21,87 0.2861991
Norra kroon NOK 9,42 -0.1197592
Poola slott PLN 4,29 0.0139805
Rootsi kroon SEK 10,33 -0.3406251
Rumeenia leu RON 4,66 0.0536492
Singapuri dollar SGD 1,59 0.0815763
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.1363636
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2188375
Taani kroon DKK 7,46 0.0080442
Tai baht THB 37,81 0.0643073
Tšehhi kroon CZK 25,80 -0.0464954
Türgi liir TRY 6,70 0.106062
Ukraina grivna UAH 32,34 0.0950129
Ungari forint HUF 322,08 -0.142618
USA dollar USD 1,16 0.0690846
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.2433916
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0081796
Vene rubla RUB 75,93 -0.0651488

Valdkonna töökuulutused