Tallinna Sadam võitis jäämurdmise suurhanke

Veeteede amet sõlmis jäämurdeteenuse lepingu Tallinna Sadamaga, seejuures saab lisajäämurdja prahtimise kulu olema varasemast  suurem.

Lepingu maht Tallinna Sadamaga on Äripäeva arvutuse kohaselt aastas üle 5,5 miljoni euro pluss kütusekulu. Kui arvestada fikseeritud jäämurdja prahtimise tasust maha käibemaks, mille riik Tallinna Sadamalt tagasi saab, on vastav kulu 4,4 miljonit eurot. Võrdluseks, miljoni euro võrra odavam oli mulluseks üheks hooajaks Norra firmalt jäämurdja Vidar Viking rentimine – 3,4 miljonit eurot pluss kütusekulu. Seega osutub igatalvine lisajäämurdja prahtimise kulu pikaajalise lepinguga suuremaks, kui see oli näiteks mullu. Lisajäämurdja on vajalik olemasoleva Tarmo-nimelise jäämurdja kõrvale Soome lahel.

Põhjus, miks leping Tallinna Sadamaga on kulukam, seisneb pikemas lepingujärgses jäämurdmise perioodis. Aastas ostab riik Tallinna Sadamalt teenust fikseeritult neljaks kuuks ehk perioodiks 20. detsembrist kuni 20. aprillini. Eelmisel hooajal renditi Norra firmalt jäämurdja 1. jaanuarist 31. märtsini ehk lühemaks ajaks, mis vähendas ka riigi kulu. Päevadesse arvutatult maksab riik Tallinna Sadamale jäämurdja eest prahiraha igal hooajal 22 ööpäeva pikemalt kui mullu Norra firmale (leping Norra firma jäämurdja kasutamiseks oli küll paindlik ka kuni 14 päeva lisaaja suhtes, kuid ei fikseerinud seda kindla kuluna).

Tänavusel suurhankel osales lisaks Tallinna Sadamale veel üks pakkuja - Norra firma Viking Supply Ships AS, kellelt renditi mullu ka eelnimetatud Vidar Viking jäämurdjat. Veeteede ameti teatel ei vastanud Tallinna Sadamaga konkureerinud pakkumus hankedokumentides sätestatule ja sellest tulenevalt tunnistati see mittevastavaks.

Täna teatas ka Tallinna Sadam, et ostab Soome ettevõttelt Arctia 50 miljoni euroga jäämurdja MSV Botnica. Kusjuures 50 miljonit eurot oli varem sadama poolt kommunikeeritud kui maksimaalne ostuhind. Nimetatud jäämurdja soetamine oli algselt plaanis konkursiväliselt, kuid vähempakkumise korraldamine osutus siiski formaalselt vajalikuks. Nii Tallinna Sadama korraldatud vähempakkumine jäämurdja ostmiseks kui ka sellega seotud hange riigile pikaajaliselt jäämurdeteenuse ostmiseks toimusid kiirkorras. Kokkuvõttes oli riigihanke tulemus etteaimatav.

“Ostutehinguks vajalikud finantsvahendid kaasame mõneaastase laenu näol kommertspankadelt,” ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid jäämurdja ostmise kohta. Tulevikus soovib Tallinna Sadam laenu Põhjamaade Investeerimispanga kaasabil  kuni kümneaastase perioodi peale refinantseerida, teatas Tallinna Sadam.

Jäämurdja ostmise pidi otsustama majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kuna Tallinna Sadama nõukogu eesotsas reformierakondlasest ärimehe Neinar Seliga ei soovinud otsust langetada. Ka peaminister Andrus Ansip oli paar nädalat tagasi jäämurdja ostmise suhtes kriitiline. "Soomlased kavatsevad jäämurdja teenust sisse osta ja müüvad siis oma jäämurdja eestlastele maha. Miks nii? Kui ta soomlastele ei sobinud, miks ta meile peaks rohkem sobima?", küsis Ansip.

Tallinna Sadamale jäämurdja müünud Soome ettevõte Arctia teatas oma kodulehel, et jäämurdja MSV Botnica müümine oli ettevõttele oluline samm, kuna juba aastaid oli see jäämurdja koormatud vaid lühiajaliste lepingutega ja tootis ettevõttele kahjumit. Botnica müügist saadud tulu parandab oluliselt Arctia omakapitali suhet kohustustesse.

Veel mainis Arctia oma teates, et Botnica võimsus on kolmandiku võrra väiksem kui firma kahel ülejäänud mitmeotstarbelisel jäämurdjal. Olgu öeldud, et Botnica võimsus jääb alla ka mullu Eesti teenistuses olnud Vidar Vikingile, vastavalt 10 ja 13,5 megavatti. Eesti olemasoleva 50-aastase jäämurdja Tarmo võimsus on 10,1 megavatti. Veeteede amet on samas esile tõstnud, et Tallinna Sadamalt renditav Botnica on 24 meetrit lai, mullu renditud Vidar Viking aga vaid 18 meetrit.

MSV Botnica hakkab laevasid ja laevakaravane abistama Soome lahel, peamiselt Muuga, Tallinna lahe, Kopli lahe, Paldiski lahe, Kunda ning Sillamäe sadamatesse sisenemisel ja väljumisel.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445633
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.3478203
Hiina jüaan CNY 7,72 0.2232548
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.053828
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0430837
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 81,17 0.2705474
Indoneesia ruupia IDR 16179,52 0.4323437
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,60 -0.1202405
Kanada dollar CAD 1,51 0.1726542
LAV rand ZAR 15,73 0.0038138
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,19 0.2431435
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0428018
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1659812
Norra kroon NOK 9,73 0.0215929
Poola slott PLN 4,29 -0.1072061
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0175413
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1020473
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1424963
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053596
Tai baht THB 36,12 0.1069691
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0820922
Türgi liir TRY 6,06 0.1040222
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0437635
Ungari forint HUF 317,64 -0.0786436
USA dollar USD 1,14 0.1144265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3144468
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0041005
Vene rubla RUB 75,41 0.2423329

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019