7 suurettevõtjat: valitsus on tekitanud tõsist kahju

Valitsus on tekitanud tõsist kahju investeerimiskliimale Eestis, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale, väidavad suurettevõtjad Fjodor Berman, Tiit Vähi, Arnout Lugtmeijer, Enn Veskimägi, Vladimir Volohhonski, Heiti Hääl ja Tõnis Pohla.

Pöördumisele on alla kirjutanud BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, tööandjate keskliidu volikogu esimees, Standardi suuromanik Enn Veskimägi, Vopak E.O.S.i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl ja CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.

Ettevõtjate kinnitusel on investorite peamiseks mureks tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud äärmiselt ebastabiilseks, valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või muu ettevõtlustingimus võib muutuda, seda üleöö ja ebanormaalselt suurel määral.

Üks kõige ilmekamaid näiteid praegu valitsevast olukorrast on nende teatel meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine valitsuse poolt. "Investorid, ning eriti just välisinvestorid on muutunud ettevaatlikuks ning külmutanud mitmed suurinvesteeringute projektid, kuna neil on võimatu saada aru ning arvestada oma kulusid projektide realiseerimise asjus. See omakorda on oluliselt halvendanud Eesti globaalset konkurentsivõimet ja Eesti riik on jäänud ilma olulisest osast võimalikest sissetulekutest," seisab pöördumises.

Strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused tehakse suurettevõtjate kinnitusel valitsuse poolt ilma igasuguse eelneva analüüsita. "Ja seda eriti, mis puudutab nende otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi. Veelgi enam, nende otsuste asjus ei konsulteerita vastavate valdkondade esindajatega, kellel on rikkalik kogemuste pagas ning adekvaatne informatsioon reaalsetest protsessidest ettevõtluses," märkisid nad.

Tulemusena on Eesti kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ning välisinvestorite usaldusväärsusest, on pöördumises kirjas. 

Suurettevõtjate teatel on nende mitmed välispartnerid – eriti logistika ja transiidi valdkonnas – loobumas Eesti transpordikoridori teenustest, kuna keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on kulud nende teenuste kasutamisel järgmisel hetkel.

"Tagajärjena niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40-lt kaubarongipaarilt üle piiri me oleme paari aastaga kukkunud lausa 12 paarini), on kahanemas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori, kui ka, näiteks, selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee – funktsioneerimise," muretsevad ettevõtjad.

Seitsme suurettevõtja kinnitusel tunnevad nad vastutustundlikku muret Eesti jätkusuutliku arengu pärast, märkides, et paljud nende ettevõtteist pole aastaid tasunud dividende, vaid reinvesteerinud need ettevõtte jätkusuutlikusse arengusse.

Soovides kindlustada Eesti tulevikku, teevad nad kolm põhimõttelist ettepanekut lootuses, et see tähistab riigi juhtkonna ning ettevõtjate intensiivse ning tiheda koostöö uut algust eesmärgiga peatada negatiivsete ilmingute vohamine riigi arengus.

Esiteks tahavad suurettevõtjad investeeringute sisulise kaitse kindlustamiseks, et valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud (sh tagajärgede asjus) analüüsid kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega.

Teiseks soovitavad nad mitte muuta meresõiduohutuse seadust, vaid küsida valitsuselt sisulist analüüsi kogu muudatuse mõttekuse, eesmärgipärasuse ning tegelike mõjude igakülgse hindamise kohta.

Kolmandaks tahetakse taastada ettevõtjate organisatsioonidega tihe ning operatiivne koostöö eesmärgiga luua adekvaatne pilt reaalsest olukorrast ärimaalimas ning töötada välja alternatiivid Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks ning tõstmiseks.

Ühispöördumise adressaadid olid riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Loe ühispöördumist lisatud failist.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.3035669
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.2542297
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.025565
Filipiinide peeso PHP 60,52 0.5783421
Hiina jüaan CNY 7,86 0.3740967
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.3816235
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.043175
Iisraeli seekel ILS 4,28 0.1639191
India ruupia INR 80,03 -0.2343555
Indoneesia ruupia IDR 16451,57 -0.098374
Islandi kroon ISK 138,83 0.0072036
Jaapani jeen JPY 128,02 0.15647
Kanada dollar CAD 1,53 0.1242236
LAV rand ZAR 16,25 -0.2602552
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,16 0.1804899
Malaysia ringgit MYR 4,76 0.3647327
Mehhiko peeso MXN 22,88 0.3428907
Norra kroon NOK 9,93 0.0897476
Poola slott PLN 4,28 -0.0373413
Rootsi kroon SEK 10,33 0.2610966
Rumeenia leu RON 4,66 0.342606
Singapuri dollar SGD 1,56 0.2762608
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.3450963
Šveitsi frank CHF 1,13 0.4256829
Taani kroon DKK 7,47 -0.0200873
Tai baht THB 37,27 0.3168194
Tšehhi kroon CZK 25,75 0.0466291
Türgi liir TRY 6,08 0.1136963
Ukraina grivna UAH 31,52 -0.1346385
Ungari forint HUF 322,74 0.2329265
USA dollar USD 1,14 0.3168735
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.0843984
Valgevene rubla BYN 2,43 0.5180059
Vene rubla RUB 76,87 0.387316

Valdkonna töökuulutused