7 suurettevõtjat: valitsus on tekitanud tõsist kahju

Valitsus on tekitanud tõsist kahju investeerimiskliimale Eestis, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale, väidavad suurettevõtjad Fjodor Berman, Tiit Vähi, Arnout Lugtmeijer, Enn Veskimägi, Vladimir Volohhonski, Heiti Hääl ja Tõnis Pohla.

Pöördumisele on alla kirjutanud BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, tööandjate keskliidu volikogu esimees, Standardi suuromanik Enn Veskimägi, Vopak E.O.S.i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl ja CF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla.

Ettevõtjate kinnitusel on investorite peamiseks mureks tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud äärmiselt ebastabiilseks, valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või muu ettevõtlustingimus võib muutuda, seda üleöö ja ebanormaalselt suurel määral.

Üks kõige ilmekamaid näiteid praegu valitsevast olukorrast on nende teatel meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine valitsuse poolt. "Investorid, ning eriti just välisinvestorid on muutunud ettevaatlikuks ning külmutanud mitmed suurinvesteeringute projektid, kuna neil on võimatu saada aru ning arvestada oma kulusid projektide realiseerimise asjus. See omakorda on oluliselt halvendanud Eesti globaalset konkurentsivõimet ja Eesti riik on jäänud ilma olulisest osast võimalikest sissetulekutest," seisab pöördumises.

Strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused tehakse suurettevõtjate kinnitusel valitsuse poolt ilma igasuguse eelneva analüüsita. "Ja seda eriti, mis puudutab nende otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi. Veelgi enam, nende otsuste asjus ei konsulteerita vastavate valdkondade esindajatega, kellel on rikkalik kogemuste pagas ning adekvaatne informatsioon reaalsetest protsessidest ettevõtluses," märkisid nad.

Tulemusena on Eesti kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ning välisinvestorite usaldusväärsusest, on pöördumises kirjas. 

Suurettevõtjate teatel on nende mitmed välispartnerid – eriti logistika ja transiidi valdkonnas – loobumas Eesti transpordikoridori teenustest, kuna keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on kulud nende teenuste kasutamisel järgmisel hetkel.

"Tagajärjena niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40-lt kaubarongipaarilt üle piiri me oleme paari aastaga kukkunud lausa 12 paarini), on kahanemas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori, kui ka, näiteks, selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee – funktsioneerimise," muretsevad ettevõtjad.

Seitsme suurettevõtja kinnitusel tunnevad nad vastutustundlikku muret Eesti jätkusuutliku arengu pärast, märkides, et paljud nende ettevõtteist pole aastaid tasunud dividende, vaid reinvesteerinud need ettevõtte jätkusuutlikusse arengusse.

Soovides kindlustada Eesti tulevikku, teevad nad kolm põhimõttelist ettepanekut lootuses, et see tähistab riigi juhtkonna ning ettevõtjate intensiivse ning tiheda koostöö uut algust eesmärgiga peatada negatiivsete ilmingute vohamine riigi arengus.

Esiteks tahavad suurettevõtjad investeeringute sisulise kaitse kindlustamiseks, et valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud (sh tagajärgede asjus) analüüsid kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega.

Teiseks soovitavad nad mitte muuta meresõiduohutuse seadust, vaid küsida valitsuselt sisulist analüüsi kogu muudatuse mõttekuse, eesmärgipärasuse ning tegelike mõjude igakülgse hindamise kohta.

Kolmandaks tahetakse taastada ettevõtjate organisatsioonidega tihe ning operatiivne koostöö eesmärgiga luua adekvaatne pilt reaalsest olukorrast ärimaalimas ning töötada välja alternatiivid Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks ning tõstmiseks.

Ühispöördumise adressaadid olid riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Loe ühispöördumist lisatud failist.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.242177
Brasiilia reaal BRL 4,69 0.0875769
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051143
Filipiinide peeso PHP 61,74 0.0259231
Hiina jüaan CNY 7,92 0.0252579
Hongkongi dollar HKD 9,08 0.0209228
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0242715
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.0451435
India ruupia INR 80,83 0.0259872
Indoneesia ruupia IDR 16866,19 0.0259165
Islandi kroon ISK 124,02 0
Jaapani jeen JPY 127,40 -0.1489145
Kanada dollar CAD 1,51 0.0397904
LAV rand ZAR 16,64 0.0066124
Lõuna-Korea vonn KRW 1291,01 -0.0456798
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.0253234
Mehhiko peeso MXN 21,91 -0.0483455
Norra kroon NOK 9,72 -0.021602
Poola slott PLN 4,29 0.0582723
Rootsi kroon SEK 10,52 0.0190118
Rumeenia leu RON 4,64 -0.0517219
Singapuri dollar SGD 1,58 0
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.022309
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0614197
Taani kroon DKK 7,46 -0.0013409
Tai baht THB 37,77 -0.0047653
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.0544387
Türgi liir TRY 7,03 0.3571327
Ukraina grivna UAH 32,03 0.0259189
Ungari forint HUF 323,41 0.0649752
USA dollar USD 1,16 0.0259314
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.1677949
Valgevene rubla BYN 2,36 0.0677765
Vene rubla RUB 77,76 0.0415542

Valdkonna töökuulutused