Autor: Tanel Raig • 17. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ringmaa tunnistas, et sadamas tegutsevate operaatorite ärevus on merendusmaksude küsimuses siiski tunda. „Igal kaubapartiil on oma taust ja põhjused, miks nad Tallinna Sadama kaudu liiguvad. Kuna enamuse Tallinna Sadama kaudu liikuva kauba lähte- ja sihtkoht pole Eesti, on kaubaomanikel Läänemerel asuvate sadamate osas alternatiivseid valikuid,“ rääkis Ringmaa. „See omakorda tähendab, et kulude kasv tarneahelas mõjub kindlasti negatiivselt. Kui just ei teki täiendava kulu arvel uut kvaliteeti, mis on käsitletav Tallinna Sadama konkurentsieelisena ja annab kaubaomanikele täiendava ajendi Tallinna Sadamat valima.“

Kuigi uues navigatsioonitasude maksustamisskeemis on ettenähtud soodustused laeva korduvkülastuste puhul, siis regulaarliinidel veetakse kaubana peamiselt vaid konteinereid ja veokeid ning haagiseid. Puist- ja vedellasti vedamine regulaarliinidel pole Ringmaa väitel võimalik.

Edetabelit Läänemere odavaimatest ja kallimatest sadamatest Ringmaa kinnistusel teha ei saa. „Sõltuvalt laevaliigist on tasude suurused sadamati erinevad ja seetõttu pole sadamaid, kes on kokkuvõttes kõige kallimad või odavamad,“ selgitas ta. Kuid ta lisas, et sadamakülastusega seotud kulude kasv loomulikult halvendab konkurentsipositsiooni.