Tallinna Sadam kukutati liidrikohalt neljandaks

Aasta tagasi kaubamahult Balti riikide suurima staatuses olnud Tallinna Sadam on langenud Balti riikide neljandaks sadamaks. Vedelkaubamahud Tallinnast endale tõmmanud Ust-Luga sadam on maist kaubamahtudelt Tallinna Sadamast suurem.

Aasta tagasi oli Tallinna Sadam kaubamahult Balti riikide suurim. Ka eelmise aasta suutis Tallinna Sadam lõpetada veel teisel positsioonil, napilt suutis aasta lõpuks rohkema kaubaga opereerida Klaipeda sadam.

Tänavu on aga Tallinna Sadam kaotanud kaubamahtudes kõige enam, mis on jätnud Tallinna sadama Klaipeda, Riia ja Ventspilsi sadama selja taha. Juuli lõpuga oli Tallinna sadamat läbinud 18,7% vähem kaupa kui eelmise aasta sama ajaga, ehk kokku 17,96 miljonit tonni.

Kaubamahu langus 2012. aastal on seotud otseselt Ust-Luga masuuditerminali käivitamisega, mille kaudu veetakse masuuti, millest suur osa oli varasemalt traditsiooniliselt Tallinna Sadama turuosa, tunnistas Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa. Tänaseks on Ust-Luga sadam Tallinnalt ära võetud masuudiveo turuosa abiga tõusnud kaubamahult Tallinnast suuremaks sadamaks. Ust Luga sadama kaubamaht oli 7 kuu kokkuvõttes 23,5 miljonit tonni, ehk 210% suurem kui aasta varem.

„Ust-Luga areng oli meile teada juba aastaid ning 4 aastat tagasi võtsime vastu uue strateegia, mis keskendub kaupade ja teenuste mitmekesistamisele, operaatorite arvu suurendamisele ja lisandväärtuskeskkonna loomisele sadama ümber,” kinnitas Ringmaa. Kuid ta lisas, et kuigi arendused uute kaubamahtude Tallinna Sadamasse toomiseks ja väheneva vedellastiga kaasneva saamata jääva tulu kompenseerimiseks on kestnud juba mõne aasta, ei ole võimalik vedelkaupa koheselt ja samas koguses teiste kaupadega asendada. Uute kaubagruppidena nimetas Ringmaa konteinereid, vedelgaase, metalle ja väetiseid. „Märksõnaks uute kaubamahtude toomisel on neile kohapeal antav lisandväärtus, mis eeldab küll tõenäoliselt väiksemaid laaditavaid/lossitavaid koguseid kui kiire kaupade läbiveo puhul, kuid samas tähendab see ka nende kaupade käitlemisest laekuva tulu proportsionaalselt suurema osa jätmist Eesti ettevõtjatele,” rääkis Ringmaa.

Täpsemat ülevaadet Balti riikide ja Venemaa sadamate kaubamahtudest saab lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika, mida saab tellida SIIT.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.3524393
Brasiilia reaal BRL 4,25 0.1815995
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 62,12 0.332725
Hiina jüaan CNY 7,99 0.3277001
Hongkongi dollar HKD 9,03 0.1841539
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0687906
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.2956816
India ruupia INR 84,71 0.1075383
Indoneesia ruupia IDR 17501,18 0.4603068
Islandi kroon ISK 136,60 -0.3065246
Jaapani jeen JPY 129,60 0.0617665
Kanada dollar CAD 1,50 0.2939604
LAV rand ZAR 16,36 -0.0995475
Lõuna-Korea vonn KRW 1305,86 0.7180595
Malaysia ringgit MYR 4,79 0.3290784
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.137336
Norra kroon NOK 9,46 0.1927313
Poola slott PLN 4,29 0.0489339
Rootsi kroon SEK 10,32 0.1067174
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,59 0.1072826
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1140771
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.1135966
Taani kroon DKK 7,46 0.0080442
Tai baht THB 37,51 0.4291972
Tšehhi kroon CZK 25,84 0.0270961
Türgi liir TRY 6,39 -0.4128433
Ukraina grivna UAH 32,27 0.5415393
Ungari forint HUF 321,75 -0.071433
USA dollar USD 1,15 0.1739282
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 -0.1481481
Valgevene rubla BYN 2,43 0.2107438
Vene rubla RUB 75,49 0.2133362

Valdkonna töökuulutused