Tallinna Sadam kukutati liidrikohalt neljandaks

Aasta tagasi kaubamahult Balti riikide suurima staatuses olnud Tallinna Sadam on langenud Balti riikide neljandaks sadamaks. Vedelkaubamahud Tallinnast endale tõmmanud Ust-Luga sadam on maist kaubamahtudelt Tallinna Sadamast suurem.

Aasta tagasi oli Tallinna Sadam kaubamahult Balti riikide suurim. Ka eelmise aasta suutis Tallinna Sadam lõpetada veel teisel positsioonil, napilt suutis aasta lõpuks rohkema kaubaga opereerida Klaipeda sadam.

Tänavu on aga Tallinna Sadam kaotanud kaubamahtudes kõige enam, mis on jätnud Tallinna sadama Klaipeda, Riia ja Ventspilsi sadama selja taha. Juuli lõpuga oli Tallinna sadamat läbinud 18,7% vähem kaupa kui eelmise aasta sama ajaga, ehk kokku 17,96 miljonit tonni.

Kaubamahu langus 2012. aastal on seotud otseselt Ust-Luga masuuditerminali käivitamisega, mille kaudu veetakse masuuti, millest suur osa oli varasemalt traditsiooniliselt Tallinna Sadama turuosa, tunnistas Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa. Tänaseks on Ust-Luga sadam Tallinnalt ära võetud masuudiveo turuosa abiga tõusnud kaubamahult Tallinnast suuremaks sadamaks. Ust Luga sadama kaubamaht oli 7 kuu kokkuvõttes 23,5 miljonit tonni, ehk 210% suurem kui aasta varem.

„Ust-Luga areng oli meile teada juba aastaid ning 4 aastat tagasi võtsime vastu uue strateegia, mis keskendub kaupade ja teenuste mitmekesistamisele, operaatorite arvu suurendamisele ja lisandväärtuskeskkonna loomisele sadama ümber,” kinnitas Ringmaa. Kuid ta lisas, et kuigi arendused uute kaubamahtude Tallinna Sadamasse toomiseks ja väheneva vedellastiga kaasneva saamata jääva tulu kompenseerimiseks on kestnud juba mõne aasta, ei ole võimalik vedelkaupa koheselt ja samas koguses teiste kaupadega asendada. Uute kaubagruppidena nimetas Ringmaa konteinereid, vedelgaase, metalle ja väetiseid. „Märksõnaks uute kaubamahtude toomisel on neile kohapeal antav lisandväärtus, mis eeldab küll tõenäoliselt väiksemaid laaditavaid/lossitavaid koguseid kui kiire kaupade läbiveo puhul, kuid samas tähendab see ka nende kaupade käitlemisest laekuva tulu proportsionaalselt suurema osa jätmist Eesti ettevõtjatele,” rääkis Ringmaa.

Täpsemat ülevaadet Balti riikide ja Venemaa sadamate kaubamahtudest saab lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika, mida saab tellida SIIT.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0447885
Brasiilia reaal BRL 4,47 0.0156519
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102297
Filipiinide peeso PHP 60,94 0.0082053
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0089046
Hongkongi dollar HKD 8,98 0.0089121
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.2711526
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0095609
India ruupia INR 80,16 0.0087331
Indoneesia ruupia IDR 16703,74 0.0087413
Islandi kroon ISK 122,62 0.0081559
Jaapani jeen JPY 126,37 0.0079139
Kanada dollar CAD 1,49 -0.0133932
LAV rand ZAR 16,74 0.1028567
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,40 0.0093729
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.0085206
Mehhiko peeso MXN 21,60 -0.0083309
Norra kroon NOK 9,67 0
Poola slott PLN 4,29 0.0093199
Rootsi kroon SEK 10,47 0.0085999
Rumeenia leu RON 4,65 0.0086016
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0191388
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.0223065
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0087819
Taani kroon DKK 7,46 0.0080479
Tai baht THB 37,93 0.0087021
Tšehhi kroon CZK 25,68 0.0077894
Türgi liir TRY 6,88 0.0087269
Ukraina grivna UAH 31,73 0.008511
Ungari forint HUF 322,42 0.0093055
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,34 0.0085353
Vene rubla RUB 76,60 0.0086173

Valdkonna töökuulutused