Autor: Tanel Raig • 11. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõuna-Euroopa majanduskriis on mõjutanud enim Rootsi elektroonikatööstust, mille tulemusena on nõudlus kahanenud ka Eestis valmistatud telekommunikatsiooni-seadmetele. Kuna eksport Soome oli aprillis väikese kasvuga, siis tõusis Soome taas Eesti esimeseks ekspordipartneriks, teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kui eksport oli kuises languses juba märtsis, siis aprillis näitas kerget vähenemist eelneva kuuga võrreldes ka import. Selle taga oli suures osas kütuste sisseveo oluline kahanemine. Kaubavahetuse bilansi saldo negatiivsus oli aprillis viiendiku võrra väiksem kui märtsis, aastaga aga tõusis ligi poole ulatuses.

Aprilli ekspordi langust aastases võrdluses mõjutasid enim mineraalsed tooted, mille väljavedu kahanes kolmandiku võrra. Kütuste töötlemine Eestis on kuises võrdluses küllaltki volatiilne ja sõltub suuremate partiide tarnimisest. Eelmise aasta märtsis ja aprillis oli kütuste osas just ülikõrge võrdlusbaas. Masinate ja seadmete eksport vähenes vaid 5%, kuigi nende osas oli ka eelmise aasta võrdlusbaas suhteliselt kõrge. Samas võib välja tuua valmistoidukaupade ja jookide kolmandiku ning keemiatoodete viiendiku võrra suuremat eksporti kui aasta varem.

Impordis toimusid aprillis sarnased muutused ekspordiga. Mineraalsete kütuste sissevedu kahanes aastaga ligi poole võrra ning masinate ja seadmete import 2%. Samas transpordivahendite sissevedu kasvas poole võrra. Aprillis lisandus eelnevatele kuudele ühe lennuki liisimine ja toimus tsisternvagunite sisseost. Ka autode import oli tugeva kasvuga. Veel võib nimetada ehitusmaterjalide ligi 30%-list ja muude tööstuskaupade veerandilist sisseveo suurenemist.

Mais ei ole kaubavahetuses prognooside kohaselt veel arengute paranemist oodata, sest aastatagune võrdlusbaas on jätkuvalt kõrge ning Eesti oluliste kaubanduspartnerite majanduslik olukord pole kindel. Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuu uuringus osalenud tööstusettevõtetest 15% teatas tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, mis oli kolme protsendipunkti võrra enam kui aprillis. Mõnevõrra väiksem oli ka nende ettevõtete arv, kes ootasid tellimuste kahanemist (27%), 58% firmadest jäid aga eksporttellimused tavapärasele tasemele.

Euroopa Liidus tervikuna langes mais majandususaldusindeks. Majandususaldus kahanes ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa turul. Mais oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Saksamaal, Rootsis, Lätis, Eestis ja Austrias.