26. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim teateid Eesti vedajate kontrollimisel avastatud õigusrikkumiste kohta saabus Poolast, Leedust, Rootsist ja Ühendkuningriigist. Õigusrikkumistest 61 protsenti ehk 455 juhtumil oli tegemist autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete eiramisega. 194 juhul avastati vedaja sõidukitel ohtlikke tehnilisi puudusi ja 50 rikkumist olid seotud sõiduki massile või mõõtmetele kehtestatud piirangute ületamisega. Puudusi veondusalases dokumentatsioonis avastati välisriikides 23 juhul.

Õigusrikkumisi esines 275 Eesti vedajal, nendest korduvate, see on kolm ja enam õigusrikkumisega ettevõtteid, oli 28. Aasta varem esines korduvaid õigusrikkumisi 44 vedajal.

Autokaubaveo komisjon tegi ministeeriumile ettepaneku saata 28 korduvrikkumistega vedajale märgukirjad ning paluda rikkumisjuhtumite kohta selgitusi. Vedajate selgitused vaadatakse hiljem läbi ja edasised meetmed otsustatakse järgmisel autokaubaveo komisjoni koosolekul.

Lisaks anti autokaubaveo komisjonis ülevaade eelmise nelja kuu jooksul Eesti politsei poolt vedajate kontrollimisel avastatud autoveoalastest õigusrikkumistest, mida Euroopa Liidu õiguse kohaselt käsitletakse kõige raskemate rikkumistena. Taolistest rikkumistest esines kõige rohkem sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme (magneti) kasutamist, teise autojuhi nimele antud digimeerikukaardi kasutamist, auto või autorongi maksimaalse täismassi ületamist 20 protsenti või enam ning liiklusele eriti ohtlike tehniliste vigadega sõidukite kasutamist.

Komisjon nõustus, et iga raskeima rikkumise avastamise korral alustab MKM haldusmenetlusega, kus küsitakse vedaja selgitusi ning menetluse tulemusena tehakse otsus, kas rikkumine võib kaasa tuua vedaja või tema veokorraldaja hea maine kaotamise. Taolise rikkumiste kordumisel on tõenäone ka autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamine.

Autokaubaveo komisjon eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autoveoseaduse, rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja muude autoveo korraldust reguleerivate õigusaktide rikkumise juhtumeid ning teha ametkondadele ettepanekuid vajalike meetmete rakendamiseks.

Komisjoni kuuluvad MKMi, politsei- ja piirivalveameti, tööinspektsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.

Mida õigusrikkumised autovedajatele kaasa toovad märtsis jõustunud uue Autoveoseaduse ja eelmise aasta lõpus kehtima hakanud Euroopa Liidu määruse järgi, kuuleb Äripäeva korraldatavas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialisti Eda Rembeli loengus 25. mail. Täpsemalt saab lugeda SIIT.

Autor: Admin Admin