Autor: Silvia Kruusmaa • 19. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leping määrab õiguslikud alused info edastamisele ja käsitleb andmete säilitamisega, nende kasutuse eesmärgiga ja andmekaitsestandarditega seotud küsimusi. Uus leping asendab 2007.aasta ajutise lepingu.

EL-USA leping lennureisijate nimeregistri andmete kasutamise ja edastamise kohta kiideti heaks 409 poolt, 226 vastu ja 33 erapooletu häälega. Märkimisväärne arv saadikuid hääletas lepingu vastu ajendatuna murest andmekaitse standardite järgimise pärast. Saadikud lükkasid tagasi ettepaneku küsida lepingu kohta arvamust Euroopa Kohtult.

Hääletuse järgselt palus raportöör Sophie in´t Veld (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Madalmaad) oma nime raportilt kustutada ja selgitas: "Euroopa Parlamendi otsused ei peegelda minu soovitusi. Seetõttu soovin end sellest distantseerida. On kahetsusväärne, et pärast 9 aastat kestnud läbirääkimisi meie lähima sõbra ja liitlase USAga jõudsime üksnes sellise lepinguni, mis saab selgelt jagunenud parlamendilt sugugi mitte kindlameelse toetuse."

Uue lepingu kohaselt säilitavad USA võimud reisijate isikuandmeid aktiivses andmebaasis kuni 5 aastat. Esimese kuue kuu möödudes muudetakse kogu informatsioon, mille abil võiks reisijat tuvastada, "mitteisikuliseks", mis tähendab, et reisija nimi või tema kontaktandmed kodeeritakse.

Pärast esimest 5 aastat kantakse andmed "passiivsesse andmebaasi" kuni 10 aastaks ning neile rakendatakse karmimaid juurdepääsureegleid USA ametnike jaoks. Seejärel, vastavalt lepingule, muudetakse andmed "täielikult anonüümseks", st kustutatakse kogu informatsioon, mille abil võiks reisijat identifitseerida. Konkreetsete juhtumitega seotud andmeid hoitakse aktiivses andmebaasis niikaua, kuni uurimine on lõpetatud.

Reisijate isikuandmeid puudutavat teavet kasutatakse eelkõige terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks. Nimeregistri andmeid kasutatakse ka selleks, et tuvastada isikuid, kelle suhtes kohaldatakse täiendavaid küsitlusi ja uurimist.

Delikaatseid isikuandmeid, nagu näiteks andmeid, mis paljastavad lennureisija rassilise ja usulise kuuluvuse ning füüsilise ja vaimse tervise seisundi, tohib kasutada vaid erandkorras, juhul kui reisija elu on ohus. Juurdepääs sellisele informatsioonile toimub vaid iga üksikut juhust eraldi arvestades ning see teave kustutatakse 30 päeva pärast täielikult, välja arvatud juhtudel, kui infot on vaja erakorraliseks uurimistegevuseks.

ELi kodanikel on õigus juriidilisele õiguskaitsele vastavalt USA seadustele, juhul kui neid puudutavaid isikuandmeid kuritarvitatakse. Kodanikel on juurdepääsuõigus neid puuudutavatele andmetele ning õigus nõuda USA sisejulgeolekuministeeriumilt andmete parandamist ja väärinfo kustutamist.

Reisijate isikuandmeid sisaldavat broneeringuinfot koguvad õhutranspordiga tegelevad firmad ja  need sisaldavad muu hulgas reisijate nimesid, aadresse, krediitkaartide detaile ja istekohtade numbreid. Vastavalt Ameerika Ühendriikide seadusele peavad lennufirmad tegema sellise info kättesaadavaks Sisejulgeolekuministeeriumile enne reisija äralendu. See kehtib lendudele Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikidest.

2010.a. mais lükkas parlament edasi hääletuse vastavasisulise ajutise lepingu üle aastast 2007. Põhjuseks andmekaitsega seotud probleemid. Parlament palus Euroopa Komisjoni pidada USAga uusi läbirääkimisi, mida 2011.a. ka tehti.

Parlament kiitis heaks lennureisijate broneeringuinfo töötlemist ja edastamist käsitleva EL-Austraalia lepingu 2011.a. oktoobris. Praegu peab EL läbirääkimisi Kanadaga.

EL liikmeriikide siseministrid kinnitavad lepingu ametlikult 26. aprillil. Uus leping asendab 2007.a. ajutise lepingu ja kehtib 7 aastat.