Autor: Tanel Raig • 2. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS-i Eesti Statoil mootorikütuste tootejuhi Teedo Meltsi sõnul tuleks sarnaselt klaasipesuvedelikule ka diislikütuse puhul selle külmataluvusnäitajatele tähelepanu pöörata just enne külmade tulekut, sest siis on probleeme võimalik vältida oluliselt lihtsamate vahenditega. „Enne diislikütuse tankimist soovitan kütuse müüjalt kindlasti küsida kütuse vastavussertifikaati, kus on täpselt kirjas müüdava diislikütuse külmataluvuse näitajad – diislikütuse hägustumispunkt ja külmfiltri ummistumispunkt,“ soovitas Melts.

Vastavussertifikaadi esitamine kliendi nõudmisel on iga kütusemüüja kohustus. Hägustumispunkt näitab temperatuuri, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinihelbed. Külmfiltri ummistumispunkt aga temperatuuri, mille juures on parafiinihelbeid tekkinud juba nii palju, et need kleepuvad omavahel kokku ja ummistavad sõiduki kütusefiltrid ning mootor enam ei käivitu.

Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et alates 1. detsembrist tuleb müüa talvist diislikütust hägustumispunktiga vähemalt -16°C ja külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt -26°C.

„Kuid selleks, et diiselmootor töötaks ka -30 kraadise pakasega, peab kütuse külmataluvus olema veelgi parem. Seetõttu on Statoilis juba detsembri algusest müügil arktiline diislikütus, mis käivitab kindlalt ka -32°C kraadi juures. Alates sellest nädalast tarnime jaamadesse kütust, mille külmataluvus on kuni -37°C,“ selgitas Melts.

Teine võimalus kütuse külmataluvuse parandamiseks on kasutada kütuselisandit. Meltsi sõnul on need heaks lahenduseks olukorras, kus kütusepaak on täis ning suuremaid sõite ees ei ole. „Sellistes hädaolukordades on kütuselisandid heaks lahenduseks. Näiteks Statoili teenindusjaamades müüdav diislikütuselisand K-Diesel parandab diislikütuse külmataluvust 2-6°C võrra. Samas tuleb kütuselisandite ulatusliku kasutamisega ettevaatlik olla, sest Eesti turul on müügil väga erineva kvaliteediga tooteid, mille ohtral kasutamisel on mõju mootorile väga raske hinnata,“ lisas Melts.

Kui aga külmad ilmad on juba käes ja diislikütus on paagis „hanguma“ hakanud, siis ei ole seda enam võimalik ka kvaliteetse kütuse peale valamisega „parandada“. „Ka kõige kvaliteetsem arktiline diislikütus ei ole võimeline juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustama. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks autoga sooja ruumi sõites. Kui see võimalus puudub, tuleks hangunud diislikütus paagist eemaldada, kütusefilter vahetada ning seejärel tankida arktilist diislikütust,“ selgitas Melts.