Juhan Parts tutvustas Saksa ametivennale Rail Baltica ja elektriautode projekti

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Berlinis Saksamaa transpordi-, ehituse- ja linnaplaneerimise ministri Peter Ramsaueriga. Kohtumisel räägiti energiasäästuvõimalustest transpordisektoris, transpordivõrgustikust TEN-T, Rail Balticast ja Euroopa komisjoni raudtee alusdirektiivi uuendamisest.

Juhan Parts rõhutas kohtumisel Eesti huvi arendada välja raudteeühendus Eestist Kesk-Euroopasse ja läbi Eesti ida-lääne suunal nii kaupade kui reisijate veoks. Ramsauer kinnitas omalt poolt, et 2025. aastakse kasvab transiitkaupade vedu läbi Saksamaa praegusega võrreldes 2,5 kordseks. Saksa pool kinnitas, et jälgib huviga ka Rail Baltica raudteeühenduse arenguid ja loodab selle projekti edukale teostamisele.

Parts tutvustas Saksa poolele Eesti elektriautode arendusprojekti. Ramsaueri sõnul soositakse ka Saksamaal igati elektriautode kasutuselevõttu, aastaks 2020 peaks Saksamaal kasutuses olema juba 1 miljon elektriautot. Hetkel arendatakse nii akudel kui kütuseelementidel töötavaid süsteeme.

Parts kinnitas kohtumisel, et Eesti toetab uues Euroopa komisjoni TEN-Ti määruses sätestatud põhimõtet, et üle-Euroopalist transpordivõrku arendatakse järk-järgult, rakendades eelkõige selle võrgu kahetasandilist struktuuri, mis koosneb üld- ja põhivõrgust. Eesti on seisukohal, et määruses peab kõikide tehniliste nõuete kehtestamisel arvesse võtma liikmesriikide logistikasektori ja infrastruktuuri arenguerinevusi, TEN-T võrgustiku erinevate osade majanduslikku funktsionaalsust ning seotust globaalsete turgudega ja erinevate regioonide geograafilisi iseärasusi.

Lähtudes Euroopa Liidu komisjoniga peetud kahepoolsetest läbirääkimistest, on Eesti TEN-T põhitranspordivõrgustik fikseeritud koosnevana Tallinn – Pärnu – Riia ja Tallinn – Tartu – Koidula/Luhamaa - Venemaa multimodaalsetest koridoridest. Viimane on oluline, kui ühendus ELi ja kolmandate riikide vahel, millele annab lisandväärtus 2011. aastal valminud uus Koidula raudteejaam. Kaasaegne piirijaam suurendab raudtee läbilaskevõimet, Eestit läbivate logistikakanalite konkurentsivõimet ning võimaldab laiendada Eestit läbivate kaupade nomenklatuuri.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.0247448
Brasiilia reaal BRL 4,28 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,83 0
Hiina jüaan CNY 7,98 0
Hongkongi dollar HKD 9,03 0
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,21 0
India ruupia INR 84,47 0
Indoneesia ruupia IDR 17482,49 0
Islandi kroon ISK 134,61 0
Jaapani jeen JPY 129,57 0
Kanada dollar CAD 1,51 0
LAV rand ZAR 16,59 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,29 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 22,17 0
Norra kroon NOK 9,47 0
Poola slott PLN 4,29 0
Rootsi kroon SEK 10,35 0
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,59 0
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0113546
Šveitsi frank CHF 1,15 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,51 0
Tšehhi kroon CZK 25,83 0
Türgi liir TRY 6,50 0
Ukraina grivna UAH 32,35 0
Ungari forint HUF 322,91 0
USA dollar USD 1,15 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0
Valgevene rubla BYN 2,43 0
Vene rubla RUB 75,37 0

Valdkonna töökuulutused