Autor: Hille Tressum • 22. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oktoober on Eesti Raudteele kolmas kuu, kus taristu veomaht jääb alla eelmise aasta samale kuule. Veomahu kahanemise taga on nafta ning naftasaaduste veo vähenemine 18% võrra võrreldes eelmise aastaga. Mullusele jäävad alla ka transiitveod, kuid selget kasvu näitas kohaliku kaubaveo tõus ca 40% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

"Siseriiklik kaubavedu on raudteel kasvanud ennekõike põlevkivi arvel," selgitas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase. Ta ei arva, et raudtee võiks siseriiklikus liikluses maanteele konkurentsi pakkuda, kuna raudteekaubaveod tasuvad end ära ainult suurte koguste ning pikkade vahemaade korral. "Raudteekaubavedude efekt väljendub alles 200-300kilomeetristel vahemaadel, seega siseriiklikult raudtee maanteetranspordile väga palju konkurentsi ei paku. Efektiivsus avaldub rahvusvahelistes vedudes," märkis Glase.

Peamised kaubaartiklid Eesti raudteedel on nafta ning naftasaadused, põlevkivi ning väetised. Enamik vedusid tuleb Venemaalt, kuid samuti ka Kasahstanist ning Leedust. Väljaveo sihtkohtadeks on peamiselt Venemaa ning Valgevene.

Glase sõnul on tänavu tehtud suuri investeeringuid raudteeinfrastruktuuri parandamiseks. Seda küll peamiselt reisijaveo võtmes. Infrastruktuuri on tänavu investeeritud ligi 82 miljonit eurot.

"Raudteetaristu areng peab silmas reisirongiliikluse huve," rääkis Glase Eesti raudteeinfrastruktuuri tulevikust. "Rail Balticu ning muude projektide raames on raudtee sõidetav 120 kilomeetrise tunnikiirusega, järgmises etapis juba 160ga. Samuti käib töö uue, Euroopa laiusega raudtee rajamisel Poole piirilt läbi Baltimaade Tallinna."

Ka Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi esindaja Kersti Aasavälja sõnul on kaubavedude arv kaubajaamades võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanenud. Põhiliselt veetakse mööda Edelaraudtee hooldatavat infrastruktuuri puitu, vanarauda, naftat ja naftasaadusi ning ehitusmaterjale.

Aasavälja sõnul kasutatakse raudteed enamjaolt riigisisesteks vedudeks, kuid ka väljaveoks Lätti.

Edelaraudtee Infrastruktuuri juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul on sarnaselt Eesti Raudteega ka nende prioriteediks reisijaveo kvaliteedi tõstmine. "Meie 2011. aasta investeeringute põhieesmärk on kiiruse tõstmine ja ohutuse tagamine raudteel," sõnastas Kaarjas ettevõtte sihi.

Kaarjas rääkis, et ettevõtte on raudtee uuendustesse investeerinud ligi 23 miljoni eurot, millest ligi 13 miljonit katab Ühtekuuluvusfond. Suuremahulisemaks investeeringuks jääb sel aastal Tartu-Viljandi raudteelõigu renoveerimine.

number40% on tänavu kasvanud siseriiklik raudteekaubavedu. Enamuse sellest annab põlevkivi transport.