Autor: Anne Oja • 16. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hilisõhtu, pikk vahetus, magama jäämast keeldunud laps või tühi üksluine tee - need on vaid mõned paljudest põhjustest, miks roolis uniseks jäädakse. Olenemata põhjusest võivad tagajärjed olla laastavad. Väsinud juhtide põhjustatud õnnetuste osakaal on erinevate uuringute lõikes erinev ning jääb üldjuhul ligikaudu 15 ja 60% vahele. Lisaks on uuringud näidanud, et sellist tüüpi õnnetused on tihti tõsisemad kui muude tegurite põhjustatud avariid, sest reageerimisaeg on pikem ja põikemanöövreid ei tehta.

Surmväsinud

"On tõestatud, et väsinuna roolis olek on sama ohtlik kui sõiduki juhtimine alkoholijoobes," ütles Torbjörn Åkerstedt, Karolinska Instituudi ja Stockholmi Ülikooli uneuuringute teadlane ja professor.

Oma uuringutel paigutab professor Åkerstedt väsinud inimesi sõidusimulaatorisse, et näha, kuidas nad rooli taga reageerivad. Pärast klassikaliste väsimuse sümptomite nagu näiteks raskete silmalaugude ja haigutamise esinemist langevad paljud katsealused seisundisse, mida nimetatakse mikrouneks, kus nad mõneks sekundiks uinuvad - tihti sellest ise aru saamata.

Volvo Trucks on välja töötanud anduritel põhineva juhi valvsusabi (Driver Alert Support, DAS), mis märkab, kui juht tukastama hakkab. Kui juhi juures esineb väsimuse tundemärke, milleks on näiteks ebakindel või rappuv sõidustiil, väljastab süsteem välja hoiatava heli- ja visuaalse signaali.

"Korraliku sõidu puhul te süsteemi ei märka," ütles Peter Kronberg, kes juhtis DAS süsteemi tehnilist väljatöötamist firmale Volvo Trucks. "See ei vaja teie tähelepanu ega sega teid teel olles ilmaasjata. Kui ta endast märku annab, on selleks väga kindel põhjus - hoiatada teid ohu eest ja teatada, et on aeg selle vastu midagi ette võtta."

Kuid juhtimisvõimet mõjutavad peale magamajäämise ilmsete tagajärgede veel teisedki aspektid. "Teie mõtlemine aeglustub, asjade meeldetuletamiseks kulub rohkem aega, uusi asju on raskem õppida ning reageerimisaeg lihtsatele mõjuteguritele on pikem," märkis professor Åkerstedt. "Lisaks sellele on uuringud näidanud, et te kaotate kontrolli oma emotsioonide üle. Emotsionaalne ebastabiilsus pole aga rooli taga olles kindlasti hea iseloomuomadus, sest see kahjustab teie otsustusvõimet."

Veokijuhid on tähelepanu keskpunktis

Rahvusliku liiklusohutusameti uuringu järgi oli 52 protsenti raskeveokitega juhtunud õnnetustest, milles osales ainult üks sõiduk, seotud väsimusega ning peaaegu 18 protsendil juhtudest tunnistas juht, et oli magama jäänud. Euroopa turvavõrgustiku (European SafetyNet) 2009. aasta väsimusuuring näitas, et rooli taga on väsimust tundnud 60 protsenti kõikidest raskeveokijuhtidest.

Üks Soomes läbi viidud uuring on küll näidanud, et veoautojuhid jäävad teiste liiklejatega võrreldes harvem rooli taga magama ning nendega juhtub kilomeetri kohta vähem õnnetusi, ent ainuüksi sõitmisele kuluva aja tõttu moodustavad nad olulise rühma, keda uurida.

Firma Volvo Trucks läbi viidud uuringute andmete kohaselt magab pikamaaveoki juht keskmiselt 4,6 ööd nädalas kabiinis. Ning kui firma palus 2200 pikamaaveoki juhil seada tähtsuse järjekorda viisteist erinevat kabiini sisemuse parameetrit, seisid loetelu eesotsas puhkuse ja une mugavusega seotud aspektid. Tänapäeva veoautojuhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirjad võivad ohutust üksnes siis parandada, kui ettenähtud puhkeajal on tõepoolest võimalik korralikult puhata.

Puhkehetkel

Mida teha, kui tunnete end sõidu ajal väsinuna? "Unisuse vastu võib võidelda ohtra kohvijoomise või sagedaste puhkepausidega," ütles professor Åkerstedt. "Kuid pausi järel suudate te erksana püsida üksnes järgmised 15-30 minutit, ning mida rohkem te väsite, seda kiiremini tekib väsimus iga pausi järel. Väga oluline on oma väsimusest aru saada, et tegutseda enne, kui on juba liiga hilja."

Uneteadus

- Inimorganismil on looduslik bioloogiline rütm, mille tõttu tahab inimene öösel magada. Selle tulemusena on une kvaliteet halvem, kui magatakse päevasel ajal.- Kõige väsinum on inimene kella 4 ja 6 vahel hommikul.- Ülemäärane päevane väsimus võib tuleneda regulaarsest kurnatusest, mida põhjustab vahetustega töö või ebapiisav uni.- Pöörduge arsti poole, kui te kahtlustate, et teie päevasel väsimusel võivad olla meditsiinilised põhjused.- Uuringud on näidanud, et und on võimalik varuda. Põhjalik puhkus enne pikale sõidule minekut on hea mõte.- Väsinud juht reageerib aeglasemalt ja märkab aeglasemalt lähenevaid ohte, nagu näiteks teetöid või ristmikke.- Väsimustunne mõjutab nii informatsiooni töötlemise võimet kui ka lühimälu toimimist.