Autor: Jaana Pikalev • 14. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Raudteekultuuri Sihtasutuse (ERKSA) nõukogu esimehe Henry Posner III sõnul on fond loodud endiste Eesti Raudtee eraomanikest investorite poolt eesmärgiga jätkata raudtee-alaste projektide toetamist ka pärast ettevõtte aktsiate tagasimüümist riigile.

„Soovisime taasriigistamise järel panustada ettevõtte müügist teenitud rahasid siinse väärika raudteekultuuri säilitamiseks, tehes seda läbi kogukonna, ohutuse ning ajaloo toetamise,“ märkis Posner III.

Nelja aasta jooksul jaotati taotlejate vahel 4,33 miljonit krooni, millest veerand kulus raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia toetamiseks – muuhulgas soetati toetussummade eest esitlustehnikat politseiprefektuuridele, esitlustelk avaüritustel osalemiseks ning kingiti Eesti lasteaedadele 3330 helkurvesti.

Sihtasutuse nõukogu liikme Edward Burkhardti sõnul oli Operation Lifesaver raudtee eraomanike jaoks väga südamelähedane projekt. „Oleme veendunud, et alates selle algatuse Eestisse toomisest on ühingu teavitustöö säästnud kui mitte sadu, siis kümneid inimelusid,“ rõhutas Burkhardt.

Tehniliselt silmapaistvamatest toetustest väärib äramärkimist kolme auruveduri kordategemise kaasfinantseerimine – Eesti Raudtee peakontori kõrval paikneva auruveduri, Tapa linnas asuva auruveduri ning Edelaraudtee käsutuses oleva auruveduri „Kaspar“ remont. Lisaks toetati kokku kahe miljoni krooniga Lavassaare muuseumraudteed, kus renoveeriti seitse vedurit-vagunit ning Haapsalu raudteemuuseumi, kus tehti korda üheksa veereminäidist.

Raudteepärandi säilitamiseks toetati ka viie raudteealase raamatu väljaandmist, sponsoreeriti Eesti Raudtee segakoori rahvusvahelisi esinemisi ning raudteepensionäride väljasõite ning kultuurikülastusi.

Sihtasusutuse juhatuse liikme Riivo Sinijärve sõnul laekus suurem osa iga-aastaseid  toetusavaldusi juba väljakujunenud kanalitest. „Pidasime toetuste jagamisel oluliseks ka järjepidevust, et vältida ühekordseid toetusi ning tagada fondi jaoks oluliste projektide areng mitmete aastate lõikes,“ ütles Sinijärv.

Sihtasutus asutati 2007. aasta juulikuus ning see kasutas oma tegevuse finantseerimiseks vaid asutajate poolt tehtud sissemakset.