Autor: Jaana Pikalev • 12. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis. Samas on viimastel kuudel kaubavahetuse aastaste kasvutempode pidurdumist mõjutanud üha kõrgemad eelmise aasta vastavate kuude võrdlusbaasid.

Oktoobris aeglustusid Statistikaameti andmetel ekspordi ja impordi aastakasvud vastavalt 23% ja 26%-ni, siiski nii järsku pidurdumist kui eelneval kuul enam ei toimunud. Septembris oli ekspordi kasvutempo augustist 15 protsendipunkti võrra madalam, oktoobris oli eelneva kuuga võrreldes langus vaid 7 protsendipunkti. Impordis toimusid sarnased trendid, vastavalt 13% ja 4%. Hinnatõusu maha arvestades kasvas eksport aastaga 13% ja import 14%.

Ekspordi arengut enim sel aastal mõjutanud masinate ja seadmete aastane kasvutempo pidurdus oktoobris 18%-le, olles taas üle kahe korra madalam kui eelneval kuul. Ka nende väljaveomaht oli septembrikuu näitajast märgatavalt väiksem (-15%). Sellest kaubarühmast suurima ekspordimahuga mobiilsideseadmete eksport kahanes aastaga veerandi võrra, selle taga oli just poole väiksem müük Rootsi. Samas võib esile tuua mineraalsete kütuste poole suuremat väljavedu kui aasta tagasi. Kiire kasv oli naftasaaduste ekspordil, mille taga olid eelkõige Eestis töödeldud kütused, kuid ka nafta maailmaturu hinnatõus andis kasvule oma osa. Elektri müük lähiturgudele jäi oktoobris peaaegu eelmise aasta tasemele. Taas näitas kiiret kasvu ka metallide ja metalltoode eksport (44%), samas on metallide väljavedu sõltunud suurematest tellimustest ja on kuude lõikes ebastabiilne. Oktoobris eksporditi suuremas mahus mustmetallide jäätmeid ja jääke ning metallkonstruktsioone.

Kahe suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete, impordis toimusid oktoobrikuus sarnased muutused ekspordiga, kuna nende sisendid tuuakse suuremas osas sisse. Lisaks võib nimetada transpordivahendite aastatagusest enam kui kolmandiku võrra suuremat importi. Metallide ja metalltoodete sissevedu aastaga oluliselt ei kasvanud.

Novembris võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi aastaste kasvutempode aeglustumise jätkumist. Eelmise aasta novembris oli ka kaubavahetuse võrdlusbaas märgatavalt kõrgem kui oktoobris. Eesti Konjunktuuriinstituudi novembris küsitletud tööstusettevõtetest 13% lootsid eksporttellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli peaaegu sama kui kahel eelmisel kuul. Samas tõusis ettevõtete osatähtsus (59%-lt 60%-le), kes ootasid tavapäraseid tellimusi. Tõus toimus nende ettevõtete arvel, kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus novembris langes, samas kui Eestis oli isegi väike tõus. Halvenes konjunktuur kõigis ettevõtlussektorites (erandina oli ainult ehitussektor stabiilne) ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks. Novembris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Balti riigis, Saksamaal ja Rootsis.