Autor: Väinu Rozental • 6. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ka meie sektoris on majandamise efektiivsus ja kulude kontroll hoopis teisele tasemele jõudnud ja see on müügitõusu üheks põhjuseks,“ ütles Väärsi. „Teiseks ilmselt see, et kuna vahepeal oli autokaubandus maas, siis nüüd, seoses majanduse väikse ärkamise ja esimese kriisiohu näiva möödumisega on tekkinud järjest suurenev vajadus autode järele. Nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil on aru saadud, et ega tegelikult siiski ilma autota ei saa.“

Statistikaamet avaldas täna ettevõtlussektori selle aasta III kvartali tulemused. Ehkki ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid tänavu III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, muutub kasvutempo aeglasemaks ja aeglustumise peamine põhjus on järjest paranev võrdlusbaas. Kõige enam mõjutas ettevõtlussektori kogukasumi kasvu kaubandus, kus kasum kasvas aastaga 43 protsenti. Kaubanduse kiiret kasumikasvu mõjutasid põhiliselt jaekaubanduse ja mootorsõidukite müügiga tegelevad ettevõtted.

Jaak Väärsi kinnitusel on kogu Eesti autoturu müügikasv olnud väga jõuline. „Sama seis on ka Lätis ja Leedus,“ lisas ta. „Praegu täidetakse paljuski tühemikku, mis mõne viimase aastaga tekkinud on.“

Väärsi sõnul oli Eesti autoturu tipptase 2007. aastal. „2009. aastal jäi sellest järele alla 30 protsendi ehk alla kolmandiku ja selline seis püsis ka 2010. aastal,“ rääkis Väärsi. „Tugev tõus autoturul algas 2010. aasta viimases kvartalis. Seega on ka autoäris sama seis, et selle aasta suur kasv aasta lõpus võib pidurduda, kuna võrdlusbaas ehk eelmise aasta lõpp on tuntavalt kõrgemal tasemel.“