Autor: Jaana Pikalev • 28. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS Teede Tehnokeskus tutvustas hiljuti kommunaalametile uuringut, mille käigus mõõdeti Tallinna põhitänavate praegust seisukorda. «Üldiselt on Tallinna magistraalteede seisukord rahuldav,» nentis abilinnapea Kalle Klandorf. «Kui võrrelda üheksa aasta taguse ajaga, mil teede seisukorda mõõtma hakati, on olukord tunduvalt paranenud.»

Aastatel 2002- 2011 on uuringu järgi keskmine teekatte tasasus paranenud 1,2 ühikut. «Tasasuse paranemine on tingitud eelkõige varasematel aastatel tehtud hoolde- ja remonditöödest,» lausus Klandorf.

Praegu hindab tehnokeskus teede tasasust rahuldavaks. Kui võrrelda 2011. aasta mõõtmistulemusi 2009. aastaga, on teekatte tasasus jäänud samaks. Rahuldava tasasusega on 69% teedest, heas seisukorras 29% mõõdetud tänavate teekattest, ebatasane on vaid 2% teedest. «Kõige tasasem on Pirita tee, kus tasasus jääb kogu tänava ulatuses hea seisukorra piiridesse,» rääkis Klandorf. «Tasased on ka Laagna tee lõik Mahtra tänavast Ümera tänavani, Ehitajate tee ja Narva mnt lõik Võidujooksu tänavast Smuuli teeni.»

Keskmine teekatte roopasügavus on 2011. aastal kahe aasta tagusega võrreldes suurenenud, jäädes nüüd hea ja rahuldava piirimaile. Kõige väiksemate roobastega olid teed 2007. aastal.

Praegu on 51% magistraalidest väike, 41% keskmine ja 8% suur roopasügavus. «Kõige sügavamate roobastega on Tartu mnt, kuid veel sellel aastal parandame selle tee tasasust,» märkis Klandorf. «Teede kandevõime aga vastab nõuetele. Nõuetele mittevastava kandevõimega teid on vaid 13%.»

Nõrga kandevõimega teed on Türnpuu tänava lõik Tartu maanteest Vilmsi tänavani, Smuuli tee tänavalõik Peterburi maanteest Punase tänavani ja Gonsiori tänav Pronksi tänavast Laagna tänavani.

Uuringust lähtuvalt soovitas tehnokeskus linnal korda teha 13 teed kogupikkusega 13,2 km. «Teed, mida peaks kohe korda tegema, et remondi maksumus oluliselt ei tõuseks, on Tulika tänav, Peterburi tee, Gonsiori tänav ja Estonia pst,» lausus Klandorf. «Mõõtmiste tulemusi arvestades teeme teede remondiplaane. Tellime uuringuid igal aastal, sest teede olukord muutub pidevalt.»

Mõnede teede puhul on siiski mõtet veel mõned aastad oodata enne, kui neid saab remontima hakata. «Gonsiori tänaval peaks kava kohaselt algama kahe aasta pärast Lasnamäele viiva trammitee ehitus ja ühes sellega tehakse ka tänav korda,» rääkis Klandorf. «Kui aga trammiplaan ei õnnestu, tuleb tänav paari aasta pärast niisama korda teha.»

Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul laseb amet ühel aastal uurida umbes 15% Tallinna teedest. «Tavaliselt on need enamkasutatavad teed, mis rohkem kuluvad,» rääkis Koppel. «Osa uuritavaid teid korduvad aastast aastasse, osa teid aga varieeruvad.»

Koppeli kinnitusel on teede lagunemise peapõhjused aina suurenev liikluskoormus, naelkummid ja teede loomulik vananemine. «Suur osa teedest on ehitatud Nõukogude ajal, siis kasutati vähem kvaliteetseid materjale,» märkis Koppel. «Sellised teed lagunevad kiiremini ja need pole nii suure hulga autode jaoks mõeldud, kui neil tänapäeval liigub.»

TTÜ teetehnika õppetooli teadur Tiit Metsvahi kinnitas, et kasvava liikluskoormuse põhjus on aina suurenev inimhulk, kes elab naabervaldades, kuid käib Tallinnas tööl ja siinseid hüvesid nautimas. «Lisaks on tohutult kasvanud kasutuses olevate autode hulk ning vähenenud sõidukite arv, mis on küll registris, kuid millega keegi ei sõida,» lausus Metsavahi.

Kui 2000. aastal ületas Tallinna piiri igal hommikul 6500 sõidukit, siis nüüd siirdub hommikuse tipptunni ajal naabervaldadest Tallinna umbes 10 000 sõidukit. Seda on kaks korda rohkem kui siit hommikuti inimesi naabervaldadesse lahkub. Ööpäevas ületab Tallinna linnapiiri 235 000 autot, veel 2000. aastal oli see arv 126 000.

Tuleval aastal plaanib linn kulutada teede olukorra parandamiseks kokku 67 miljonit eurot – 10 miljonit rohkem kui tänavu