Autor: Harry Tuul • 28. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee kommentaar:

Artiklis refereeritud Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiili väide on täielikult ebaõige – Transiidikeskus, selle omanik või tegevjuhtkond pole mitte kusagil ega mitte kellelegi asjasse puutuvale esitanud mingeid seisukohti – ei formaalselt ega mitteformaalselt – Tallinna Sadama juhatuse liikmete ametisse sobivuse kohta. Samuti pole keegi meie käest taolistes küsimustes nõu küsinud.

Samas artiklis on Kiilile viidates väidetud, et Transiidikeskusel pole põhjust Tallinna Sadama juhtkonnaga rahul olla seetõttu, et Sadam püüab Rail Garantist teha Transiidikeskusele konkurenti. See on taas täielikult ebaõige.

Transiidikeskusel on Tallinna Sadamaga tõesti mitu kohtuasja pooleli.

Esiteks seetõttu, et Tallinna Sadama ja Transiidikeskuse vahel on 1999. aastal sõlmitud leping, mis sätestas täiendava hoonestusõiguse seadmise tingimused, mida Sadam otsustas mitte austada.

Teiseks seetõttu, et hoonestusõiguse andmiseks korraldatud nn konkursil ei koheldud Transiidikeskust võrdse konkurendina, vaid ühepoolselt muudeti Transiidikeskuse pakkumist, et see muutuks konkurendist majanduslikult ebasoodsamaks.

Kolmandaks seetõttu, et aastate jooksul on Tallinna Sadam olulisel määral ebaseadusliku ehitustegevuse ning erinevate nõuete rikkumisega põhjustanud olukorda, kus me enam ei saa rääkida võrdsest konkureerimisest teiste võimalik operaatoritega, vaid reaalselt meie äritegevuse kahjustamisega.

Lisaks on ridamisi muid rikkumisi ja riiveid, millele otsime erinevate järelevalveasutuste ja institutsioonide pädevaid hinnanguid.

Transiidikeskus ja selle omanik Anatoli Kanajev on soovinud ainult üht – Tallinna Sadama  poolt kehtestatud kriteeriumide alusel ausalt konkureerida, sealjuures niimoodi, et tehtud pakkumust ei muudetaks alusetult ja omavoliliselt. Sellise tegutsemisega paneb Tallinna Sadam omaniku ja riigi väga keerulisse ning peatselt ka piinlikku seisu.