Autor: Alyona Stadnik • 19. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Logistikauudistes avaldati eile kutseliste autojuhtide ühingu MTÜ Profid AJ Eestis eestvedaja Guido Kappiga tehtud intervjuu, kus kritiseeriti Eestis olevate veokiparklate olukorda või õigemini seda, et need puuduvad sootuks.

Järgneb AS Sillamäe Sadam projektijuht Heldur Vaher kommentaar:

Kui vaadata Euroopa veokite turvaparklate (nn. Truck Stop´id) kaarti, siis hakkab silma, et Saksamaa-Poola piiriga lõpevad nad ära ja Ida-Euroopas niisuguseid veokiparklaid, mis vastaksid Euroopas tunnustatud tingimustele, lihtsalt ei ole.

Tegelikult täieneb see kaart õige varsti, sest esimene euronõuetele vastav veokite turvaparkla avatakse veokitele Ida-Virumaal alates 25.oktoobrist. Sillamäe sadama territooriumile, kuid kõigile avatud parkla rajati Euroopa Liidu rahalisel toetusel veokitele, mis kavatsevad ületada Narvas Eesti – Vene maanteepiiri. Parklas pindalaga 6 ha on aga piisavalt ruumi kõigile veokitele, mis satuvad Ida-Virumaale olenemata sellest, kas nad liiguvad edasi Venemaale või tulevad sealt või ei ületa üldse riigipiiri.

Eesti jaoks on veokite turvaparkla võrdlemisi uus nähtus, kuna Eesti erineb Lääne-Euroopast nii vahemaade kui liikluse tiheduse poolest. Riigisiseste vedude korral on alati võimalik jõuda õhtuks koju puhkama ning seetõttu pole parklate puudumine olnud siin eriliseks probleemiks. Kuid maailm on avardunud ja veodistantsid muutunud pikemaks. Sõidud on sageli mitmepäevased. Veokijuht peab kusagil puhkama, kusjuures pargitud veok ei tohi ohustada liiklust ega sattuda kurjategijate ohvriks. Lääne-Euroopas seisnebki veokijuhi töö peamiselt ühest parklast teise sõitmises ja sageli ka parklakoha eelnevas broneerimises. Sest teeservas seista pole üldjuhul võimalik ja ka parklakohad on sageli hõivatud. Parkima peab juba üksnes puhkamiseks, sest kontroll töö- ja puhkerežiimist kinnipidamise üle on tõhus ja karm. Seetõttu laieneb veokite turvaparklate ehk  „trakkstoppide“  võrk lääneriikides pidevalt. Nüüd  lisandub sinna ka Sillamäe Truck Stop ja loodetavasti avaldab see positiivset mõju Eesti riigi mainelegi. Eesti ei näi lääne veokijuhtidele enam niisuguse „džunglina“, kus parkima peab ei tea kus ja „asjal käima“ põõsa taga.

Sillamäe Truck Stop võib edaspidi endale Euroopa kombe kohaselt taotleda 4 tärni. Viienda jaoks oleks vaja sinna rajada ka tankla, kuid erinevate kütusehindade tõttu siin- ja sealpool Narva jõge ei ole see vähemalt esialgu  väga otstarbekas.  

Ooteala ei kujuta endast üksnes platsi, kus parkida, vaid see on terve kompleks. Parkla juurde püstitati veel kahekorruseline hoone, kus said uued töö- ja olmeruumid tolliametnikud ja -deklarandid. Peale selle on hoones ruumid tolliteabe elektroonse edastamisega tegelevatele töötajatele, kohvik, teenindussaal ja muu vajalik. Sest valminud taristu kompleksi kuuluvad peale piiriületust ootavate veokite turvatud ooteala ka uus merepiiripunkt ja Sillamäe sadama peavärav, kust pääseb vabatsooni. Veokijuhid saavad kasutada tualetti ja duširuumi, kasutada sideteenuseid jms.

Sillamäe ooteala rajati Euroopa Liidu initsiatiivil ja osalisel rahastamisel. Seoses maanteepiiripunktide mitteküllaldase läbilaskevõimega Venemaa poolel tekkisid pikad veokite järjekorrad enne piiri. See mõjutas negatiivselt liiklusohutust, tekitas keskkonnaprobleeme, rikkus teekatendit, risustas teega piirnevaid maa-alasid ja lõi tingimusi kriminaalse iseloomuga tegevusteks. Mitmeid ööpäevi elavas järjekorras oma veokit nihutades rikkusid autojuhid töö- ja puhkerežiimi, ohustasid sellega liiklejaid teisel pool riigipiiri ja maksid sageli ka trahvi. Rääkimata sellest, et veokijuhtidel puudusid maanteeservas elementaarsedki olmetingimused. Tuginedes EL ja Vene Föderatsiooni transpordidialoogi raames loodud töögrupi poolt tehtud piiriületusprobleemide detailsele analüüsile eraldas Euroopa Parlament rahalise toetuse peamistes EL ja Vene Föderatsiooni piiripunktides piiriületust ootavate autojuhtide olmetingimuste parandamiseks ja sealsete piirieelsete parklate rajamiseks.

Veokite piirieelse ooteala rajamine sai ajendiks ka Sillamäe merepiiripunkti korrastamisele. Seal töötavate tolliametnike töö- ja olmetingimused ei kannatanud varem kriitikat – tööd tehti 24/7 ning tööruumideks olid peamiselt soojakud. Kaubavood kasvavad sadamas pidevalt ja tingimusi kaupade tollivormistuseks tuli lihtsalt kaasajastada. Nüüd saab Sillamäe tollipunkt osa koormust üle võtta ka Narva maanteepiiripunktilt, milline töötab vanalinnas väga kitsastes tingimustes. Kui kunagi peaks hakatama üle Narva jõe ehitama uut silda koos tollirajatistega, siis saab see olema märksa lihtsam, kuna jõe kaldal asuv uus piiripunkt ei vaja suurt territooriumi – veokite jaoks saab kasutada Sillamäe ooteala.

Sillamäele saabudes on veokijuhtidel tulevikus võimalus valida – kas ületada Eesti-Vene piir Narvas või sõita Venemaale laevaga. Peale selle on Sillamäel võimalik koostada eeldeklaratsioone, sooritada tollidokumentide elektroonset edastamist üle piiri ning teostada muid tollitoiminguid, mis kiirendavad piiriületust Vene poolel. Parkla töö on seotud GirF OÜ poolt välja töötatud Eesti-Vene piiriületamise elektroonilise järjekorrasüsteemiga GoSwift. See tähendab, et piiriületust ei pea enam ootama päevi. Pärast piiriületuse aja broneerimist piisab sellest, kui tulla kohale mõni tund varem. Meeldetuletuse selleks saadab ooteala töötaja SMSi teel või helistab. 

Nagu eelpool mainitud - kompleksile lisandus nüüd veel üks funktsioon - turvaline parkimisvõimalus veokijuhtidele, kes ei ületagi piiri. Parkimistasu on kordi odavam kui Lääne-Euroopas tavaks – 16 eurot ööpäevas või 1 euro tunnis. Samas on ka tasuta parkimisvõimalus, mis küll ilma turveta, kuid kindlasti oluliselt turvalisem kui magamine maanteeservas.