Autor: Rivo Sarapik • 19. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue põhivõrguga kõrvaldatakse liikluse kitsaskohad, kaasajastatakse taristut ja ühtlustatakse piiriüleseid vedusid nii reisijate kui ka ettevõtjate jaoks Euroopa Liidus. Uus võrk parandab eri transpordiliikide vaheline ühendust ning liiklemine muutub turvalisemaks, sujuvamaks ja kiiremaks.

Transpordivaldkonna eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul puuduvad täna väga olulised ühendusteed. "Euroopas kasutatakse seitset erinevat rööpmelaiust ning otseühendus raudteevõrguga on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sadamal. Heade ühendusteedeta Euroopa siseturg lihtsalt ei toimi," sõnas Kallas.

Uue poliitikaga plaanitakse rajada 2030. aastaks ühtse turu sisese transpordi alustalana toimiv põhitranspordivõrk, mis on senisest märksa väiksem. Ka rahastamisel keskendutakse väiksemale arvule projektidele.  Täna avaldatud rahastamisettepanekutega (ajavahemikuks 2014–2020) keskendutakse ELis transpordi rahastamisel põhivõrgule.

Uut TEN-T põhivõrku hakkab toetama peamiselt liikmesriikide poolt rahastatav üldvõrk. Eesmärk on tagada, et 2050. aastaks saavutataks olukord, kus suuremal enamikul Euroopa inimestel ja ettevõtjatel kulub üldvõrgust põhivõrgu juurde jõudmiseks 30 minutit sõiduaega.

Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu eraldatakse 31,7 miljardit eurot, et stimuleerida liikmesriikide edasisi investeeringuid.

TEN-T võrgul on kaks tasandit: 2030. aastaks loodav põhivõrk ja 2050. aastaks valmiv üldvõrk. Üldvõrk katab ELi ja tagab juurdepääsu kõikidele piirkondadele. Põhivõrgu puhul loetakse esmatähtsaks TEN-T kõige olulisemaid ühendusi ja transpordisõlmi, mis peavad valmis saama 2030. aastaks.

Mõlemad tasandid hõlmavad kõiki transpordiliike: maantee-, raudtee-, lennu-, sisevee- ja meretransporti ning mitmeliigilise transpordi platvorme.