Kiigemägi: müüge välis-, mitte koduturule kallimalt

Eesti eripäraks on aastaid olnud asjaolu, et me suudame koduturule müüa kallimalt kui välismaale. Tegelikult võiks olla ikka nii, et toome väljast raha koju, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Järgneb Ivar Kiigemägi kommentaar:

Kuigi Eesti majandus kasvab sel aastal 7,2%, hirmutavad meid aeglustuv ekspordikasv ja euroliidu kõrgeim, 5% inflatsioonimäär. Eesti majanduselu analüüs näitab, kuidas tasakaalu leidmine "hea ja halva" vahel ei olegi kõige lihtsam ülesanne. Igal heal trendil (majanduskasv) on halvad küljed (inflatsioon) ja vastupidi.

Laiemalt vaadates eksisteerib kaks peamist majandusmudelit, mis nende kahe põhitrendi vahel pendeldavad. Raha väärtuse säilimisele suunatud mudel, mis püüab hoida võimalikult madalat inflatsiooni, hoiab aga majanduskasvu tagasi – selle peamine viljeleja on Saksamaa ja tema kui Euroopa Keskpanga kodumaa eeskujul kogu Lääne-Euroopa.

Kasvule suunatud mudelit, mis kasvu tekitamiseks talub väiksemat inflatsiooni, viljeleb USA, kes vajadusel trükib juurde ka raha, mida Euroopa ei harrasta. Eesti asub küll eurotsoonis, kus ta peaks järgima Euroopa Keskpanga ette antud reegleid, kuid oma innukuse ja ambitsioonikuse tõttu oleme tegelikult eeskuju võtnud USAst. Prioriteet on kasv, mitte raha väärtuse säilimine. Sellist majanduspoliitikat oleme põhjendatult (kuna oleme Euroopa eeskujuriikidest pikalt maas) harrastanud kogu taasiseseisvumise aja.

Majanduskasvu allikas on tööviljakuse kasv, hinna- ja palgatõus. Majanduskasvu oleme harjunud pidama heaks, hinna- ja ka palgatõusu (kui vaatame majandust tervikuna, tema konkurentsivõimet) aga halvaks. Hinnatõus vähendab küll raha väärtust (aga seda vaid juhul, kui see raha on üksikraha, nagu oli Eesti kroon), kuid toob majandusse raha juurde ja võimaldab kasvada. Palgatõus on majandust tervikuna vaadates halb juhul, kui ta vähendab riigi konkurentsivõimet. See kogemus meil 2000ndate keskpaigast ka on.

Eesti inflatsioon pole ei hea ega ka halb. Põhjus selles, et Eesti teenuste hinnad on sageli kordi madalamad kui Soomes või mujal Euroopa Liidus. Et Eesti elatustase tõuseks, peaks tõusma ka palgad, mis paratamatult tekitavad inflatsioonilise surve. Sest palgakasv saab Eestis tulla hinnatõusu arvelt, mis teenuste puhul on enamasti põhjendatud – kui võrrelda hindu eurotsooni võtmemajandustega. Kuna Eestis ja eurotsoonis käibib sama raha, ei vähenda Eesti inflatsioon euro väärtust. Oleme väga väikesed ja me hinnad ongi "valed" – teistega võrreldes liiga madalad. Eurotsooni keskmine inflatsioon on 1,5%, umbes samasugune on ka enamike suuremate eurotsooni riikide majanduskasv, n-ö arengut ei toimu.

Kuid igal majandusel on ees "lagi", millest läbi minna ei saa. Pärast II maailmasõda pööraselt kiirelt arenenud Jaapani majanduse areng jõudis laeni 1990ndate alguseks ja pärast seda on toimunud deflatsioon – majandus on taandarenenud. Peamiseks põhjuseks piiratud tarbimine – jaapanlased töötavad ja teenivad, aga ei kuluta. Küünikud ütlevad, et tsunami oli Jaapanile kasulik – sai hoogustada jaapanlasi veidigi tarbima ja kulutama. Majandus saab toimida vaid tarbimisel – kui kõik investeerivad-säästavad, sureb majandus välja. Investeering saab "toota", kui toob kaasa täiendava tarbimise.

Eesti 2000ndate keskpaiga kiire majanduskasv tugineski peamiselt siseriiklikule tarbimisele, mis kahjuks leidis aset laenuraha arvel. Meil on küll palju uusi maju ja toredaid tehaseid, kuid nende ehitamiseks võetud laenude teenindamiseks kulub kogu meie tänane sissetulek – nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, ja uue raha hankimine on võimalik tihti mitte suurema tööhulga, vaid siseriikliku hinnatõusu arvel.

Eesti eripäraks on aastaid olnud asjaolu, et me suudame koduturule müüa kallimalt kui välismaale. Tegelikult võiks olla ikka nii, et toome väljast raha koju. Kui Eesti majanduse praegusest eemärgist rääkida, siis selleks ei olegi mitte inflatsiooni ohjeldamine (kuna meie raha on sellest hoolimata stabiilne), vaid ekspordikasv – riiki uue raha toomine, loodud väärtuse vahetamine rahaks võimalikult kalli hinnaga välismaal, mitte kodus. N-ö üksteise koorimine on pigem raha ühest taskust teise tõstmine.

Teine eesmärk peaks olema majanduskasvu hoogustamine. See, et Eestis luuakse tänavu enam kui 15 000 uut ettevõtet, mis on kõigi aegade rekord, on parim tee kasvu suunas. Kui enamik neist suudavad tulevikus oma tooteid või teenuseid mingilgi määral eksportida, oleks eriti hästi. Kui majanduskasv ületab inflatsiooni ja riigieelarve on seejuures tasakaalus, suudame Euroopa etalonriigina püsida veel pikka aega.

Osale arutelus

  • Ivar Kiigemägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.1220923
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.0793317
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255807
Filipiinide peeso PHP 59,75 0.1945297
Hiina jüaan CNY 7,87 0.1030797
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.1048785
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0256072
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1047993
India ruupia INR 81,51 0.0798085
Indoneesia ruupia IDR 16543,43 -0.4661598
Islandi kroon ISK 140,19 -0.0071327
Jaapani jeen JPY 128,53 -0.1243298
Kanada dollar CAD 1,49 -0.0804182
LAV rand ZAR 16,09 0.3285639
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,96 0.3603999
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.0800742
Mehhiko peeso MXN 22,98 0.343146
Norra kroon NOK 9,61 -0.0499308
Poola slott PLN 4,29 0.0583485
Rootsi kroon SEK 10,27 0.010717
Rumeenia leu RON 4,66 0.004293
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1605755
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0225632
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0087696
Taani kroon DKK 7,46 0.0174284
Tai baht THB 37,43 0.3227207
Tšehhi kroon CZK 26,00 0.0153888
Türgi liir TRY 6,09 0.6060006
Ukraina grivna UAH 31,49 0.0794569
Ungari forint HUF 321,79 0.0186492
USA dollar USD 1,13 0.0882924
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.1085645
Valgevene rubla BYN 2,40 0.100192
Vene rubla RUB 74,73 0.1866127

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018