Autor: Jaana Pikalev • 11. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nagu dokument märgib, võimaldab kõnealune otsus moderniseerida raudteeliine et parandada Euroopa Liidu ja Balti riikide, Balti-ja Põhjamaade ning Kesk-Aasia riikide omavahelist ühendust.

Leedu transpordiminister Eligijus Masiulise sõnul suurendab Rail Balticu projekt suhtlust Euroopa Liidu ja Balti riikide vahel, parandab pidevalt inimeste ja kaupade liikuvust, pakub juurdepääsu Balti riikidele ja kiirendab asjaomaste riikide regionaalarengut piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Samas edendab Rail Baltic ka majandusarengut ja edendab kulutõhusat ning jätkusuutlikku rahvusvahelist reisijatevedu ja kaubavedu, samuti ühtlustab raudtee taristut ja parandab veoteenuste kvaliteeti, vähendab reisijate ja veoste veoaega.

"Seimi otsusega kuulutati Rail Baltic erilise avaliku huvi projektiks, mis tähendab, et peaksime tõesti saama palju paremini võtta eraomandis maad avalikuks kasutamiseks. See kiirendab mõnel juhul Rail Balticu ehitamise protsessi ja kindlasti on väga oluline meie riikliku tähtsusega projekti sujuvaks rakendamiseks," on Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis varem öelnud.

Vastu võetud resolutsioonis märgitakse, et maadele, mida Rail Balticu projekti tarbeks avalikuks erihuviks vajatakse, rakendatakse riigihangete menetlusi, mis kohaldatakse "üldsuse vajadusteks eriprojektide maa avalikes huvides rakendamise" seadusega. Projekti rakendusasutusena otsustati säilitada transpordiministeerium.

Rail Baltic on projekt, mis integreerib Balti riigid Poolaga ning hiljem ülejäänud Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga.