97% eestlastest paneks alla ohtlikus seisukorras talverehvid

Eesti sõiduautojuhtide seas läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et 97% eestlastest peab sobivat minimaalset talverehvi mustri jääksügavust väiksemaks seaduses ettenähtud miinimumjääksügavusest.

Uuringufirma Gfk poolt 2010. aasta detsembris Goodyeari tellimusel läbi viidud uuring Põhjamaades ja Baltikumis näitas, et valdav enamik eestlastest ei tea, milline peab olema minimaalne mustri jääksügavus suvel ja talvel. Vaid 18% eestlastest teadis, et nõutav minimaalne rehvi mustri jääksügavus suvel on 1,6mm ning koguni 79% eestlastest arvas, et piisab vähemast. Talverehvide puhul oli pilt katastroofiline – koguni 97% eestlastest oli veendumusel, et seaduse järgi on talvel igati sobiv sõita vähem kui 3mm mustri jääksügavusega rehvidega. Vaid 1% eestlastest teadis, et jääksügavus talverehvi mustril peab olema 3 mm.

Goodyeari Eesti turu juht Marek Moorus märkis, et inimeste teadlikkus rehvide õigest kasutamisest on Eestis äärmiselt madal. „Uuringu tulemused olid pehmelt öeldes šokeerivad. Rehvide korrasolekule tähelepanu pööramine peaks olema iga juhi jaoks prioriteet, eriti Eestimaa kliimas. Rehvi kontaktpind teega, mis on niigi vaid käelaba suurune, sõltub mustri sügavusest. Kui panna oma sõidukile alla rehvid, mille jääksügavus ei vasta isegi seaduses nõutud miinimummäärale, muutub isegi kõige uuem sõiduk kõige oskuslikuma juhi kätes vägagi ohtlikuks. Rääkimata sellest, et seadus määrab vaid absoluutse miinimumjäägi, millega saab tagada üksnes elementaarse ohutuse, vastutustundlik juht vaatab aga kaugemale,“ nentis Moorus.

Mitmekümnest tuhandest osast, millest sõiduk koosneb, on vaid neli neist otsekontaktis teega ning nendeks on rehvid. Rehvi kontaktpind teega sõltub mustri sügavusest. Samas on rehvi kontaktpind teega vaid umbes käelaba suurune, mistõttu on eriti tähtis olla teadlik, milline on seadusega ette nähtud minimaalne mustri jääksügavus ning seda oma autol ka regulaarselt jälgida. Eestis on turvisemustri vähim lubatud sügavus talvel 3 mm ning suvel 1,6 mm. Samas näiteks lõunanaabritel Lätis on talvel nõutav minimaalne jääksügavus 4 mm.

Samas tuleb meeles pidada, et minimaalse lubatud jääksügavuse korral on kontakt teega siiski minimaalne. Näiteks suvel vihmastes oludes ning kiirusel 125 km/h, on uue rehvi kogu võimalikust kontaktpinnast teega ühenduses 56%, juba suhteliselt kulunud suverehvil mustri jääksügavusega 3 mm on teega kontakt 11% ulatuses ning seadusega lubatud absoluutse miinimumini kulunud rehvid on kontaktis vaid 2% ulatuses kogu võimalikust kontaktpinnast. „Viimasel juhul auto enam pole sisuliselt kontaktis teega ning piltlikult öeldes hõljub tee kohal,“ märkis Moorus.

Eesti Rehviliit koostöös Eesti Politseiga on viinud regulaarselt läbi rehvimustri mõõtmise operatsioone. Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme nentis seniste operatsioonide põhjal, et rehvimustri jääksügavust suverehvil sõidukijuhid teadlikult enamasti veel väärtustada ei oska. „Rehvi mustri jääksügavusse kiputakse paraku mõneti suhtuma nö loominguliselt. Suverehvide mustri jääksügavusele eriti tähelepanu ei pöörata ning päris suur protsent liiklejatest sõidavad kulumispiirini sõidetud rehvidega. Talverehvide mustrisügavuse puhul on olukord positiivsemaks muutunud ning teadvustatakse endale keerulisi teeolusid. Üldine teadlikkus on endiselt madal ning rehvi seisukorra hindamisel lähtutakse rohkem sisetundest. Tundub, et juhtidele on meelde jäänud suvisel ajal rehvile esitatav miinimumjääksügavuse nõue 1,6 mm ja seda kiputakse rakendama ka talverehvidele. Tegelikkuses on talvel vajalik minimaalselt pea kaks korda suurem jääksügavus – ning sedagi minimaalselt,“ rääkis Kuurme.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0568469
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0351074
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0460076
Filipiinide peeso PHP 59,69 0.0067022
Hiina jüaan CNY 7,72 0.0362835
Hongkongi dollar HKD 8,94 0.050362
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0457678
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.028547
India ruupia INR 80,91 -0.0370631
Indoneesia ruupia IDR 16143,85 -0.0354808
Islandi kroon ISK 137,63 0.0218023
Jaapani jeen JPY 124,58 0.1044596
Kanada dollar CAD 1,51 -0.006612
LAV rand ZAR 15,61 -0.1375604
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,82 -0.0101725
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0128074
Mehhiko peeso MXN 21,63 -0.1195819
Norra kroon NOK 9,73 -0.0708412
Poola slott PLN 4,29 -0.0023324
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0759109
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0404841
Singapuri dollar SGD 1,54 0.012955
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0912097
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.035317
Taani kroon DKK 7,46 -0.0482121
Tai baht THB 36,11 -0.1854985
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0587222
Türgi liir TRY 6,09 0.0657063
Ukraina grivna UAH 31,92 0.0351005
Ungari forint HUF 319,31 -0.0250477
USA dollar USD 1,14 0.0087758
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0356316
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0081746
Vene rubla RUB 75,65 0.113815

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019