Autor: Jaana Pikalev • 6. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringufirma Gfk poolt 2010. aasta detsembris Goodyeari tellimusel läbi viidud uuring Põhjamaades ja Baltikumis näitas, et valdav enamik eestlastest ei tea, milline peab olema minimaalne mustri jääksügavus suvel ja talvel. Vaid 18% eestlastest teadis, et nõutav minimaalne rehvi mustri jääksügavus suvel on 1,6mm ning koguni 79% eestlastest arvas, et piisab vähemast. Talverehvide puhul oli pilt katastroofiline – koguni 97% eestlastest oli veendumusel, et seaduse järgi on talvel igati sobiv sõita vähem kui 3mm mustri jääksügavusega rehvidega. Vaid 1% eestlastest teadis, et jääksügavus talverehvi mustril peab olema 3 mm.

Goodyeari Eesti turu juht Marek Moorus märkis, et inimeste teadlikkus rehvide õigest kasutamisest on Eestis äärmiselt madal. „Uuringu tulemused olid pehmelt öeldes šokeerivad. Rehvide korrasolekule tähelepanu pööramine peaks olema iga juhi jaoks prioriteet, eriti Eestimaa kliimas. Rehvi kontaktpind teega, mis on niigi vaid käelaba suurune, sõltub mustri sügavusest. Kui panna oma sõidukile alla rehvid, mille jääksügavus ei vasta isegi seaduses nõutud miinimummäärale, muutub isegi kõige uuem sõiduk kõige oskuslikuma juhi kätes vägagi ohtlikuks. Rääkimata sellest, et seadus määrab vaid absoluutse miinimumjäägi, millega saab tagada üksnes elementaarse ohutuse, vastutustundlik juht vaatab aga kaugemale,“ nentis Moorus.

Mitmekümnest tuhandest osast, millest sõiduk koosneb, on vaid neli neist otsekontaktis teega ning nendeks on rehvid. Rehvi kontaktpind teega sõltub mustri sügavusest. Samas on rehvi kontaktpind teega vaid umbes käelaba suurune, mistõttu on eriti tähtis olla teadlik, milline on seadusega ette nähtud minimaalne mustri jääksügavus ning seda oma autol ka regulaarselt jälgida. Eestis on turvisemustri vähim lubatud sügavus talvel 3 mm ning suvel 1,6 mm. Samas näiteks lõunanaabritel Lätis on talvel nõutav minimaalne jääksügavus 4 mm.

Samas tuleb meeles pidada, et minimaalse lubatud jääksügavuse korral on kontakt teega siiski minimaalne. Näiteks suvel vihmastes oludes ning kiirusel 125 km/h, on uue rehvi kogu võimalikust kontaktpinnast teega ühenduses 56%, juba suhteliselt kulunud suverehvil mustri jääksügavusega 3 mm on teega kontakt 11% ulatuses ning seadusega lubatud absoluutse miinimumini kulunud rehvid on kontaktis vaid 2% ulatuses kogu võimalikust kontaktpinnast. „Viimasel juhul auto enam pole sisuliselt kontaktis teega ning piltlikult öeldes hõljub tee kohal,“ märkis Moorus.

Eesti Rehviliit koostöös Eesti Politseiga on viinud regulaarselt läbi rehvimustri mõõtmise operatsioone. Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme nentis seniste operatsioonide põhjal, et rehvimustri jääksügavust suverehvil sõidukijuhid teadlikult enamasti veel väärtustada ei oska. „Rehvi mustri jääksügavusse kiputakse paraku mõneti suhtuma nö loominguliselt. Suverehvide mustri jääksügavusele eriti tähelepanu ei pöörata ning päris suur protsent liiklejatest sõidavad kulumispiirini sõidetud rehvidega. Talverehvide mustrisügavuse puhul on olukord positiivsemaks muutunud ning teadvustatakse endale keerulisi teeolusid. Üldine teadlikkus on endiselt madal ning rehvi seisukorra hindamisel lähtutakse rohkem sisetundest. Tundub, et juhtidele on meelde jäänud suvisel ajal rehvile esitatav miinimumjääksügavuse nõue 1,6 mm ja seda kiputakse rakendama ka talverehvidele. Tegelikkuses on talvel vajalik minimaalselt pea kaks korda suurem jääksügavus – ning sedagi minimaalselt,“ rääkis Kuurme.