Autor: Jaana Pikalev • 27. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsisime MTAst, miks nii tehakse.

Järgnevad MTA vastused: Miks tolliteenuste osutamine kahes linnas lõpetatakse ning viiakse üle Võrru?Tegemist on  tolliteenuse konsolideerimise viimase etapiga MTA-s. Mujal Eestis on tolliteenus juba konsolideeritud ja viidud võimalikult ligemale piiridele ning logistiliselt parematesse paikadesse, ehk riigist väljuvatele suundadele. Lõuna-Eesti on meie jaoks viimane etapp selles töös.

Seega planeerib Maksu-ja Tolliamet 1.jaanuarist 2012 teenuse parema korraldamise ja kulude kokkuhoiu eesmärgil  konsolideerida tolliteenuse osutamise Lõuna MTK-s nii, et selle teenuse pakkumine Tartu teeninduskohas  korraldatakse ümber. Ümberkorraldusega suunatakse tõepoolest raskeveokite vormistus Võrru, kuid  muud tollivormistusega seotud küsimused lahendatakse jätkuvalt  Tartu linnas.

Mida ütlete tolliteenuse üleviimise vastastele ettevõtetele?Me ei saa kuidagi rääkida suurest hulgast teenindavatest autodest, mis läbiksid Tartut. Tegelikult liigub meie andmetel Tartu tollipunktist praegu läbi alla kümne auto päevas. Ja kuhu need autod edasi liiguvad? Eks ikka lõunapiiri poole, seega Võru suunal päris kindlasti. Ettevõtjate rahulolematuse kõrval on meile teada ka inimeste heameel, kui linnas suurte veoautode arv väheneb ja need enam ümbrust müra, tolmu ega talvel lumelögaga ei saasta.

Kas võib juhtuda, et kui ettevõtted on selle vastu, siis jätkatakse tollivormistuste ja transiidivormistuste tegemist siiski Tartus?Otsuse viia sisemaa tollivormistus pärast töökorralduslike muudatuste elluviimist Võru teeninduskohta on MTA juhtkond teinud juba augustikuus.  Valga teeninduskohas jätkatakes tolliteenuse osutamist kuni vabatsooni loa kehtivuse lõpuni (juunis 2013), mille järel jääb Lõuna regiooni tolliteenuse osutamise kohaks üksnes Võru.

Tehtud otsust ei ole ameti juhtkonnal kavas tagasi pöörata.

Pisut laiemalt mõeldes, siis kes sellest võidaks ja kes kaotaks?Võitjaid on sellest ümberkorraldusest rohkem, sest neid, kes ei pea tollivormistuse tegemiseks enam Tartusse sisse keerama, on tegelikult rohkem. Ja väiksemale osale ettevõtjatest tähendab see, et senine rutiinne tegevus tuleb lihtsalt veidi teisiti ümber sättida.

Nagu eespool öeldud, siis jälgib MTA ka oma kulusid. Tihti pahandavad just ettevõtjad, et riik ja ametnikkond laristab mõttetult maksumaksja raha. Nüüd, mil MTA tõepoolest hoiab Tartus asuva teise büroohoone kuludelt aastas kokku kuni 80 000 eurot, saame nendelt samadelt ettevõtjatelt jälle kurjustada.

Kavandatavast sammust võidab riik ja võidavad maksumaksjad.

Mis puudutab MTA töötajaid, siis muudab amet töökorraldust nii, et ka edaspidi oleks tolliteenus kaetud vastavalt mõistlikule vajadusele.   Piirkonnas tegutseva paarikümne ettevõtjaga üheskoos püüab Lõuna MTK leida optimaalseimat moodust töö heaks korraldamiseks. Samuti pakub Maksu-ja Tolliamet alati võimalusi kasutada elektroonilist dokumendi- ja infovahetust. Tollivormistus on liikunud e-kanalisse, st tolliteenust on lihtsustatud. Ka TIR avamise saab eelnevalt vormistada e-kanalis.