Autor: Jaana Pikalev • 20. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti võib Kirde-Euroopa sõlmpunktiks tõusta

Vopak E.O.S. juhatuse esimehe Arnout Lugtmeijeri sõnul on Tallinnal hea võimalus saada Kirde-Euroopa logistikakeskuseks, kus kohtuvad ida ja lääs.

Vopak E.O.S.-i juht vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Eesti Raudtee ütles, et nemad tunnevad juba vähenenud kaubavedudes Ust-Luga sadama mõju. Kas peate uut Vene sadamat ohuks Eesti transiidile? Piirkonnas on vajadus uute logistikasadamate järele, et ära teenindada kasvavaid kaubavooge. Naftasaaduste ekspordinõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Üksnes tumedate naftasaaduste sektor on viie aastaga kasvanud 50 protsenti.

Ust-Luga on osa kasvavast mahust enda kanda võtnud ja on oodata, et Ust-Luga avaldab positiivset mõju ka meie tegevusele.

Kuidas nii? Ust-Luga mahud aegamööda suurenevad, mis loomulikult mõjutab turgu, kuid seoses suuremate mahtudega muutub piirkond veelgi atraktiivsemaks suurtele tegijatele naftasaaduste turul. Vopak E.O.S.-i teenusteportfell on siin regioonis unikaalne ning klientide seas väga hinnas.

Kui kauaks Eestil üldse Vene nafta vahendamise rõõmu veel jätkub ehk millal see transiit tõotab kolida ainult Venemaa enda sadamatesse? Globaalselt ei toimu nafta ammutamine ja tarbimine ega ka rafineerimine samas kohas ning seetõttu püsib suur nõudlus naftavedude järele ka siin piirkonnas. Eri tüüpi naftatoodete tootmine ja toodete nõudlus ei ole tasakaalus ning logistikaettevõtted aitavad seda tasakaalu parandada.

Milleks on meile vaja naftatransiiti, kas see Eesti majandusele ka midagi annab? Eestil on geograafiliselt ideaalne asukoht, et saada Kirde-Euroopa logistikakeskuseks, ka ajalooline kogemus tõendab seda. Siin kohtuvad ida ja lääne poole nõudlus ja pakkumine ning Eesti on selles mõttes justkui logistiline ringristmik, sõlmpunkt, kus toimiva taristu ja õige teenusteportfelli pakkumise korral on võimalik mahte oluliselt kasvatada. Kasvavad kaubavood annavad oma panuse ka riigi majanduse arengusse.

Kasud majandusele on ilmselged. Mineraalsete toodete osa Eesti ekspordis ja impordis ulatub 20-25 protsendini. See on oluline osa ning sektoris on otseselt või kaudselt hõivatud tuhanded inimesed. Sektor on andnud oma panuse Eesti raudtee- ja merendusinfrastruktuuri, mis omakorda võimaldab veelgi areneda tööstusel.

Sektor loob uusi töökohti, annab tööd ja tegevust oma koostööpartneritele.

Millele peaks Eesti logistikataristu arendamisel Teie hinnangul tähelepanu pöörama? On heameel tõdeda, et kõik Eesti logistika väärtusahela liikmed - raudtee, sadamad ning terminalioperaatorid - on teinud viimastel aastatel suuri pingutusid taristu arendamisel.

Tähtis ülesanne on püsida konkurentsivõimelisena. Peame meeles pidama, et geograafilise asukoha näol on meil juba oluline eelis, mis toetab taristu arendamist. Selle sektori projektid eeldavad pika vaatega planeerimist ning plaanide kiiret elluviimist, samas kui klientide nõudmised muutuvad väga kiiresti. Seega kõige tähtsam on oskus mõista klientide vajadusi ning viia plaanid kiiresti ellu.

Millised on Vopaki suhted ettevõttega Gunvor (maailma suuremate naftakauplejate hulka kuuluv ettevõte, mille tekkeloos mängib olulist osa Eesti - toim)? Kuidas kommenteerite, et suur osa Eestit läbivast küttetransiidist on seotud just Gunvoriga ja Vopak on nende partner?

Meil on palju suuri rahvusvahelisi kliente, kes kõik on meie jaoks võrdselt olulised ning oma kliendisuhteid me ei avalikusta. Võin siiski öelda, et varasemad väited meedias Gunvori kohta ei vasta tõele.

Kui hästi tunnete Torbjörn Törnqvisti ja Gennadi Timtšenkot? (Gunvori rootslasest juht ja tema äripartner, kes on Venemaa peaministri Vladimir Putini hea tuttav ja kellega ta kohtus 90ndatel Tallinnas - toim). Kuidas neid iseloomustate? Torbjörn Törnqvist ja Gennadi Timtšenko on naftatoodete logistika valdkonna professionaalid ja kolleegidena ma loomulikult tunnen neid.

Kui palju investeerib Vopak ettevõtte laiendamisse sel aastal? Eelmisel aastal jõudis Vopak E.O.S. olulise verstapostini - meie naftatoodete ladustamisvõime ületas miljoni piiri, ulatudes 1 026 000 kuupmeetrini. Mahte suurendasime Stivterminalis Muugal. Tänavu oleme hakanud suurendama laadimisvõimekust ja teenuste integreerimist. Tegutseme globaalsel turul, mis on pidevas muutuses, ning jälgime hoolikalt turuosaliste vajadusi. Meie jaoks on kaugematel turgudel, näiteks Kaug-Idas, toimuv sama oluline kui see, mis toimub siinsamas Balti regioonis.

Mida arvate Koidula uuest piirijaamast, kuidas see mõjutab transiiti ja Vopaki tegevust? Moodsa piirijaama käivitumine kaubateede sõlmpunktis on tähtis samm. Vopak E.O.S.-ile on Koidula valmimine suur asi, kuna üle 90 protsendi sealtkaudu kulgevast kaubast käitleb Vopak E.O.S. ja meie tütarettevõte E.R.S. Lisaks moodsale rajatisele on tolli töö paremini struktureeritud ning piiriületus on näiteks vedurijuhtidele paremini korraldatud.

Kui palju läks Tallinna vangla ümber käinud vaidlus Vopakile saamata jäänud tulu näol maksma? Vopak E.O.S.-i omanikud on börsil noteeritud ettevõtted, mistõttu ei ole meil võimalik avaldada finantsinfot. Aga kõige olulisem on väärtustada seda, et olukorrale on leitud lahendus.

Te olete mitmel korral võitnud Top 100 ehk olnud Eesti edukaima ettevõtte juht. Öelge kolm näpunäidet, kuidas selliseks ettevõtteks saada. Kõigepealt tugev tiim, firmasisene koostöö. Seejärel sihikindel tegutsemine, pikaajaline visioon ning teenuse järjepidev arendamine.

Kes on kes    Arnout Lugtmeijer

    sündinud 1966 Belgias    lapsepõlves elas Itaalias, Belgias    1981 astus rahvusvahelisse gümnaasiumi Šveitsis    1985 sattus esmakordselt Hollandisse, õppis kuus aastat Delft University of Technologys, sealhulgas aasta praktikat Austraalias    alates 1991 töötas Hollandi meresüvendamisfirmas Boskalis-Westminster Dredging, muu hulgas lõi kaasa Hongkongi lennujaama ehitamisel    alates 1994 Eestis Vopak E.O.S.-i juhatuse esimees

Mis on mis    Vopak E.O.S

    Muugal tegutsev nafta ja naftatoodete käitleja.    Vopak E.O.S. on Royal Vopaki ning Global Portsi ühisfirma.    Royal Vopak tegutseb 31 riigis üle maailma ning pakub ladustamis- ja veoteenuseid 80 terminalis.    Global Ports on juhtiv konteineri- ja naftaterminalide operaator, mis käitleb kaubavoogusid Venemaalt.    E.R.S. on Vopak E.O.S.-i tütarfirma, mis korraldab kõikide Vopak E.O.S.-i rongide liiklust Eestis.    Vopak E.O.S. on neli korda tunnistatud Eesti edukaimaks ettevõtteks.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077