Autor: Jaana Pikalev • 9. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaga tõusis defitsiit 2,3 korda ja juunikuu näitajast oli see poole võrra kõrgem. Sisenõudluse ja investeeringute kasv on hakanud kiiremini kergitama ka impordi mahtu.

Vaatamata ekspordi jätkuvalt kiirele kasvule juulis on aastane kasvutempo teisest kvartalist alates hakanud aeglustuma, mida võib põhjendada kõrgema aastataguse võrdlusbaasiga. Seda on eelkõige näha suurima osatähtsusega masinate ja seadmete kasvutempodest, mis juulis ulatus 90%-ni, aga aasta alguses oli kasv isegi 2,5- kordne. Ka teise suurema osatähtsusega kaubagrupi, mineraalsete kütuste osas on toimunud sarnased arengud, kuid kütuste eksport on kuude lõikes kõikuvam. Metallide ja metalltoodete ekspordi kasvutempo on olnud volatiilsem, mis on tingitud ehk suurema mahuliste tellimuste valmimisest. Samas puidu ja puittoodete eksport on viimasel kahel kuul püsinud ligi viiendiku suuruse aastakasvuga.

Juulis toimusid impordis sarnased arengud ekspordiga, kuna suuremate ekspordi kaubagruppide toodete valmistamiseks tuleb enamik pooltooteid ja materjale sisse tuua. Oluliselt kiirenes aga transpordivahendite sissevedu (kasv ligi 50%), mille taga oli sõiduautode aastatagusest perioodist märgatavalt suurem sisseost.

Juunikuuga võrreldes kahanes eksport 2% võrra, mida võib põhjendada osaliselt ettevõtete puhkuseperioodi langemisega juulisse. Samas näitas import ka kuises võrdluses 1%-list kasvu, mida toetas enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine. Kui arvestada ekspordi ja impordi nominaalkasvudest maha aastane hinnatõus, siis kasvas eksport juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi viiendiku ja import veerandi.

Augustis võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist. Samas Eesti Konjunktuuriinstituudi augustis küsitletud tööstusettevõtetest 62% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui eelneval kuul. Üle 3,5 protsendipunkti (15%-ni) kahanes aga nende ettevõtete arv, kes ootasid tavapärasest suuremaid tellimusi. Ülejäänud ligi veerand ettevõtetest ootasid eksporttellimuste jäämist alla tavalise taseme.

Augustis jätkus majandususalduse langus nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis. Samas on Eestis kõigis sektorites kindlustunde indikaatorid oluliselt üle ajaloolise keskmise ja Eestis toimunud majandususalduse langus on tagasihoidlikum paljudest Euroopa riikidest. Vaatamata tugevale langusele on majandususaldus endiselt kõrgeim Saksamaal. Üle ajaloolise keskmise on näitaja ka meie olulisematel kaubanduspartneritel Leedul, Rootsil, Lätil ja Soomel.