Autorid: Jaroslav Tavgen, Jaroslav Tavgen • 29. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kanajevi sõnul on Riia suur pluss selles, et Venemaa ei boikoteeri neid. „Praegu on võimatu saada Eestit Vene Raudtee plaanidesse. Lätil sellist barjääri ei ole,” rõhutas ta.

Transiidikeskuse ASi laiendamiseks tuli neli pakkumist. Kolm nendest on seotud terminalide ostuga Riia Vabasadamas. Esimene on Riia sadama Balti Konteinerterminali (BCT) kõrval asuv logistikakeskus. Teine pakkumine on Kundzinsala saarel asuv ümberlaadimisterminal, mida tahavad ehitada laevaremonditehase endised omanikud. Kolmas on ka seotud konteinerterminaliga. Kuna hetkel käivad läbirääkimised, ei soovinud Kanajev üksikasjalikumalt asja kommenteerida.

Üks pakkumine on ka Sillamäelt. See on sama konteinerterminal, millesse Tiit Vähi kavatseb investeerida 30 miljonit eurot. Sillamäe sadama arengujuhi Andrei Birovi sõnul saab terminal valmis 2012. aastal.

„Vähi juba ammu kutsub,” ütles Kanajev.

Birov arvab, et kõik nii lihtne ei ole. Aasta pärast on terminal valmis ning iga ettevõte võib seal opereerimist taotleda. Ning mingitest „investeeringutest” juttu siin ei ole, kuna terminal sai valmis sadama kaasomaniku Tiit Vähi rahaga. Vähi on juba paigutanud projekti 10 miljonit eurot ning kavatseb investeerida veel 20 miljonit sadamakai seina ehitamise lõpetamiseks, sadama süvendamiseks, platsi asfalteerimiseks ja muudeks töödeks.

„Kui me tahaks, et tulevane operaator investeeriks need 30 miljonit, siis oleksime talle nii öelnudki: makske see summa ja maa on teie, siin on teile rendileping sajaks aastaks. Aga kuna investeerime ise, siis kogu küsimus seisneb selles, kes potentsiaalsetest operaatoritest suudab rohkem pakkuda. Transiidikeskusel, kes muide ei ole meie poole veel pöördunud, mingeid eeliseid oma konkurentide ees ei ole,” seletab Birov.

Sillamäe sadam eelistaks Vene Raudteega seotud Vene ettevõtet. „Mõelge ise, milleks meile operaator, kes ei saa kaupu tuua? Aga kaupu saab alles siis, kui veenda Vene Raudteed kinnitama kaubaveoplaani Eestisse. Kui tuleb vajalike sidemetega operaator, siis eelistame teda,” ütles Birov.

Samuti märkis ta, et kuna Sillamäe sadama eelis on Ust-Luga lähedus, siis seal oleva konteinerterminali omanikele oleks kasulik omada terminali ka Eestis. „Alati on kasulik omada terminale mõlemalt poolt piiri: üht Venemaal ja teist Euroopa Liidus,” seletas Birov.

Tiit Vähi keeldus kommentaaridest, kuna konkreetseid kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud.

Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul on parim koht konteinerterminali ehitamiseks Muuga sadam. „Tema eelised Sillamäe ja Riia ees seisnevad selles, et ta on sügavam ja ei jäätu,” selgitas ta.

KOMMENTAAR

Andrei Birov, Sillamäe sadama arendusjuht

Ei lähe nad Eestist kuskile. Arvate, et Lätis ei ole oma transiidikeskusi? Siin on kaks varianti: Transiidikeskus jääb Muuga sadamasse või tuleb meie juurde. Meid rõõmustaks väga teine variant, kuid selleks peab nendel olema konkurentsieelis. Paljud tahavad tulla, kui kõik on valmis. Meie pakkumisi on valmis läbi vaatama mitme operaatori esindajad, kuid nad ei taha terminali investeerida. Koostöö tingimused saame valmis 2012. aasta lõpus.

Raivo Vare, transiidiekspert, Eesti Arengufondi nõukogu esimees Riia terminal, mida Transiidikeskus kavatseb osta, jääb Muuga CT-le alla. Selle asukoht ei ole kõige parem: asub kesklinnas, kitsas sadamaalas, ebamugava juurdepääsu ja liigestatud territooriumiga. Laopinda on vähe, ka sügavus jätab soovida. Suuremaid mahte kui Muugas nad seal ei töötle, tegelik veosekäive Riias on 200 000 TEUd. Seega pigem püüavad nad laieneda eelkõige Sillamäel ja alles siis Riias. Ka Muuga sadamat ei anna nad käest. Kui nad ikkagi lahkuvad Tallinnast, siis võivad minna Jermilovski lahte Venemaal. Seal on keegi juba tahtnud terminali ehitada, on loodud isegi taristu. Poliitilisi riske seal ei ole, kuid tasuks olla ettevaatlik Venemaa ärimeestega, kuna konteineriäri on neile alati huvi pakkunud.

NUMBRID

Kui Muuga sadam töötleks 800 000 TEUd aastas, tooks see Eestile lisaks 320 miljonit eurot. Siia kuuluvad mitte ainult terminalide, vaid ka kogu ahela tulu (sadam, ekspediitorid, pangad, raudtee jne). Sellise töömahu võib saavutada, kui suurendada kaht konteinerterminali - Muuga CT ja Rail Garant – 42 hektari võrra. Kanajevi prognooside kohaselt töötleb Muuga CT tänavu 185 000 TEUd, samas kui terminali võimsus on 350 000-400 000 TEUd. Nende naaber, Venemaa ettevõte Rail Garant, plaanib ehitada terminali, mis suudab töödelda 360 000 TEUd.Allikas: Raivo Vare arvestused