Autor: Jaana Pikalev • 29. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ei ole mõtet omada lennufirmat, kes sõidab Tallinn-Kopenhaagen-Tallinn-Kopehaagen-Tallinn-Kopenhaagen. Ta peab ikkagi võtma lennuettevõtte kuju. Muidugi, lendab ka Tallinnast Kopenhaagenisse, aga mujale tahaks ka,“ sõnas Parts, põhjendades Estonian Airi soovi järgnevatel aastatel kasvada ja masinaparki uuendada.

Siiski ei olnud minister nõus reedel Eesti Päevalehe pakutud 400 miljoni euro suuruse summaga, mida uute lennukite ostmiseks vaja peaks minema. „Ma ei tea, kustkohast see number tuli. Ma ei paku üldse mingit numbrit. Oleme ettevõtte üle võtnud, andnud minimaalse kapitali, et see Eesti jaoks tähtis ettevõte jääks ellu. Järgmine samm on ettevõtte strateegia paika panna,“ selgitas Parts.

Ta lisas, et riiklik lennufirma peab ellujäämise nimel pingutama, võitma turuosa ning kasvatama reisijate arvu. Minister kinnitas, et loodab selle aasta sees näha, millised strateegilised valikud riigi kui omaniku ette lauale pannakse. „Kui nad (ettevõtte juhatus ja nõukogu – toim) jõuavad selle strateegia juurde, võib tulla valitsuse jaoks küsimus, kuidas edasi. Võib mõelda ka kohe erakapitali peale, aga kontrolli kaotada ei tohi, sest järgnevad kolm aastat võiks kindlasti omanik selge olla. Omandi segaputru ei tohi tekitada,“ viitas Parts varasemale kogemusele sama ettevõttega.

Uusi sõiduvahendeid plaanib tänavu hankida ka teine suur riigifirma Eesti Raudtee. Eesti Ekspress nimetas plaanitavat veduriostu Hiinast mõne nädala eest „suve suurimaks sigaduseks riigi rahaga“. Ühtlasi viitas ajaleht, et vedurite ostu puhul on nende vahendajatel võimalik teenida suuri summasid, millest jaguks ka nn õige partei rahastamiseks. „Ma vastaks sellele, mis puudutab parteide õlitamist, et ma ei viitsi sel teemal isegi pikalt rääkida. Mul tõesti ei ole selle kohta mingit informatsiooni,“ sõnas Parts.

Mis pudutab aga veduriostu ennast, siis selle jättis minister ettevõtte juhatuse ja nõukogu pädevusse. „Ma juhin tähelepanu ühele väga olulisele asjale, mida võib-olla selle tehingu puhul tuleks eriti rõhutada - juhatusel ja nõukogul on reaalne varaline vastutus. Kui nad tekitavad ettevõttele kahju, siis nad vastutavad oma isikliku varaga,“ kinnitas ta ja lisas, et omaniku esindajana ja ettevõtte üldkoosolekuna huvitavad teda eelkõige firma majandustulemused. 

„Minu jaoks ei ole väga palju vaja tõestada, et veduriparki on vaja moderniseerida. Kui ei ole vedureid, siis ei ole sul ka millegagi cargot vedada. Kohati vist kõlas ka mõte, et vedureid Eesti Raudtee üldse ei vaja? Nüüd – milliseid vedureid ja millisel majanduslikul moel neid hankida – selleks on ikka palgatud ettevõtte juhatus ja nõukogu,“ selgitas Parts.

Võimalus, et vedureid üle Vene piiri ei lasta, kuna need ei pruugi olla idapiiri taga sertifitseeritud, on Partsi sõnul küsimus eelkõige ettevõtte juhtkonnale. „Nagu juhatus on nõukogule kinnitanud, siis lähtuvalt raudteemaailmas kehtivatest tavadest ja normidest, peaks see olema lahendatav. Ma arvan, et see on tugev kinnitus ettevõtte poolt,“ lisas ta. 

Pikemat intervjuud minister Partsiga saab lugeda tänasest Äripäevast.