Autor: Väinu Rozental • 17. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev küsis täna, kas on õigustatud kulutada üle kahe miljoni krooni kallite elektriautode reklaamimiseks, mida keegi ei taha. Päevaküsimuse ajendiks on uudis, et äratamaks inimestes huvi elektriautode vastu on KredEx alustanud teavituskampaaniat, mille maksumus on 143 000 eurot.

„Kampaania ülesanne on uue turu loomine ehk nõudluse tekitamine,“ arutles Lusti. „Et nõudlus tekiks, tuleb temaatikale tähelepanu pöörata ja serveerida uut lahendust sellise nurga alt, et see oleks atraktiivne.“

Lusti hinnangul on kõige olulisem see, kuidas kampaania läbiviijad eelarve raames jõuaksid nendeni, kes võiksid elektriauto omamisest üldse huvitatud olla. „Kontrollküsimus on see, kuidas jõutakse innovaatiliste ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi aktsepteerivate inimesteni, kellele võiks see asi üldse korda minna. Et kuidas jõuda nende inimesteni, kellel on eeldused ja potentsiaalne tahe katsejänese rollis olla,“ rõhutas Lusti. „Ma arvan, et see inimeste hulk, kes täna Eestis võiksid elektriauto kasuks otsustada, ei ole üleliia suur.“

Lusti ütles, et kuna elektriautode teema on nii ehk naa avalikkuses üles tõusnud, siis ei pruugi see nõuda väga suurt massikampaaniat. „Ma hoiaks täna seal hoopis raha kokku,“ rääkis Lusti. „Ma mitte ei üritaks esimese hooga võimalikult palju proovijaid saada. Pigem oleks positiivse referentsi loomine esmajoones oluline. Ja selle referentsi pealt ehitaks kampaania järgmise laine, kui see oleks ajaliselt võimalik. Sest meil oleks täna vaja esmaseid katsetajaid, kelle positiivne hinnang hakkab hiljem seda turgu draivima.“

Lusti lisas, et uudsete lahendustega on alati see teema, et kui kiirustamise tulemusena tuleb mingi tagasilöök, siis hiljem on seda korvata palju kallim, kui alguses seda asja õigesti teha.