Autor: Mariliis Pinn • 16. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ekspordile toetuvad ettevõtted on asunud grupeeruma sadamate ümber, et nii säästa logistikakulude arvelt. Nii näiteks peab Tallinna Sadamaga praegu läbirääkimisi India investeerimisettevõte Platinum Corporation, kelle huvi on rajada metallijäätmete ümbertöötlemistehas Paldiski Lõunasadama tööstusparki. Täiendavalt peaks novembriks sealsamas Lõunasadamas olema avatud üks uus puupelletite terminal," kirjutas Colliers International Advisors OÜ partner ja investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Colliers International Advisors OÜ partner ja tegevdirektor Avo Rõõmussaar selgitas, et ettevõtluse koondumises sadamate ümber ei ole ilmselt õige rääkida lühiajalises, ühe-kahe aasta perspektiivis ja ilmselt ei ole ettevõtete liikumisega sadamate piirkonda tegemist viimase aja uue trendi või nähtusega. "Positiivset mõju on avaldanud tööjõu parem kättesaadavus, kulude vähenemine kogu tarneahela võtmes ja sadamate pakutav kvaliteet. Viimase paari aasta majanduslangus on mõjutanud vaid ettevõtete omanike tehtavate otsuste tegemise kiirust. Sadamate kui tööstuspiirkonna arengut ei saa vaadelda ettevõtluse üldisest arengust eraldiseisvana," lisas ta.

Sadam peab meelitama hea taristuga. Rõõmussaar jätkas: "Sadamate, eriti Sillamäe, Muuga ja Paldiski näol on tegemist aastate pikkuse sadama arendaja visa tööga, et meelitada ettevõtlust sellesse piirkonda. Eeldused selleks tuleb sadama omanikul luua läbi hea infrastruktuuri, nagu raudtee olemasolu, hea teede võrgustiku ja sadama enda potentsiaali nagu sügavus, avatus, jäävabadus, kaudu - kuna üürimäär, mida sadamates üürnike käest küsitakse, on ilmselt keskmiselt kõrgem kui muudes tööstuspiirkondades."

Neile vastandub samas Seven Real Estate Advisors tegevjuht Tanel Oleki, kelle sõnul ei ole erilist aktiivsust sadama piirkonna ärikinnisvara vastu märgata.

number

"Need, kelle jaoks on sadama lähedus logistiliselt hea asukoht, need loomulikult vaatavad sinna. Need ettevõtted, kelle kaubad liiguvad maanteed mööda kas Pärnu, Tartu või Narva suunas, vaatavad pigem nende teede ääres olevaid tööstusparke," seletas Olek.

Olek tõi välja, et selle aasta märtsis-aprillis on tootmis- ja logistikakinnisvaras sektoris elu aktiivsemaks läinud kui mullu. "Paljud logistikapargid rentisid pindu välja, kuna majad olid tühjad, kuid äkki lõpetasid nad selle ja asusid laienema," lisas ta.

Oleki sõnul tahavad ettevõtted eelkõige kindlust. Eelistatakse juba välja arendatud tööstusparke. "Uut ideed on raske müüa, kui tööstuspark on vaid paberil, pole sellele eriti huvilisi," kommenteeris Olek ettevõtjate eelistusi, lisades siiski, et ka uute kohtade arendajad peavad võimalike klientidega läbirääkimisi. "Uuel kohal peab olema sobiv asukoht, hind õige. Ettevõtjad ei usu lubadusi, et kuue kuu jooksul ehitatakse välja taristu. Nad tahavad kindlad olla, et uus koht jääb püsima." Lisaks on oluline kvaliteetse tööjõu kättesaadavus.

"Samas tuleb arvestada, et sadamate juures asuv kinnisvara arendus ja tööstuspiirkonnad peavad jälgima mitte ainult Eesti kinnisvaraturu trende, vaid pigem võitlevad sadamatega lähipiirkondades, Lätis, Leedus, Venemaal," lisas Rõõmussaar.

Soomlased otsivad tootmismaad. Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader tõdes, et aasta algusest kasvas klientide aktiivne huvi sadamate ümbruse tööstusparkide vastu. "Masu ajal oli päringud väga harvad," ütles Ader, selgitades, et praegu on käsil mitmeid läbirääkimisi. "Kui kõik läbirääkimised jõuavad tehinguni, siis ongi tehnopargid täis ja tuleb hakata vaatama, kuhu laieneda. Samas võib tulla ka üks suur klient, kes võtab kõik." Aderi sõnul on Muuga Tööstuspargi 75 hektarist veel 40 vaba ja Paldiski lõunasadama Tööstusparki on veel saadaval 31 hektarit.

"Huvi tuntakse nii idast kui ka lääne ja ka põhja poolt. Kõige suurem huvi on lääne suunalt, põhjapoolt kõige suuremad huvilised on Soome firmad, kes otsivad tootmiseks krunte. Läbirääkimisi peame mitmeid, paariga oleme eellepinguni jõudmas," jäi ta potentsiaalsete klientide osaks salapäraseks.

Aderi sõnul on huvi suurem just neil, kel on sadama lähedus logistiliselt oluline.

Mereäärne piirkond ei meelita ainult sadamaga

Uudset loodusliku laua kujuga laudpõrandat tootev Bole OÜ üüris Paldiski Logistikapargis endale tööstuspinna aasta alguses. "See oli puidutööstusele kunagi ehitatud hoone, kus olid vajalikud tingimused ja mis vastas puidutööstusele seatud tuleohutusnõuetele. Lisaks oli hind mõistlik, sadamaga ei ole meil midagi pistmist," selgitas firma juhatuse liige Rain Eisler, kummutades väite, et sadamate lähedased tööstuspargid on logistilistel kaalutlustel ahvatlevad.

"Asukoht ei ole meile nii oluline, kuna veame oma puitu ja toodangut autodega. Oluline oli pigem tööjõu küsimus. Kuna Paldiski sai masuga kõvasti pihta, siis oli situatsioon soodne," selgitas 15 riiki eksportiva ettevõtte juht.

Tehnonord OÜ juhataja Oleksandr Filatov sõnas aasta alguses, teatades 12 miljoni eurose väetisetehas rajamisest Muugale, et otsuse tingis ennekõike sadama hea asukoht ja looduslikud tingimused ning Eestis üldiselt valitsev soodne ärikliima.