Autor: Jaana Pikalev • 12. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Transport Intelligence analüütik John Manners-Bell ütles, et finantskriisile on vaja läheneda objektiivselt. "Ei kahtle, et tarbijate usaldust on langetanud kaos maailmaturgudel. Kuid tuleb mõista, et need probleemid on tingitud erinevate asjaolude kokkulangemisel. See majanduslangus ei sarnane sellega, mis tabas turge 2009. aastal," ütles Bell. Ta lisas, et see ei tähenda,et ilmtingimata jääb veoturg surutisest puutumata, kuid välja on tuua väga palju märke, miks tasub logistikatööstusel hoida positiivset meeleolu. 

1. Esiteks ei ole maailma majandus üldse nii kehvas seisus nagu see meediast välja paistab. Tegemist on rohkem eelarvepoliitiliste ning poliitilise kriisiga, mitte majandusliku kriisiga. Arenenud riikide majanduskasv oli küll nõrk, kuid siiski positiivne aasta esimeses pooles ning kasv jätkub tugevalt arenevatel turgudel. Ka organisatsioonid nagu näiteks IMF (International Monetary Fond) usub, et majanduskasvu aeglustumine on ajutine.

2. Suuremate transpordi- ja logistikafirmade aktsiahindade langus börsil ei ole seotud kuidagi ettevõtete majandustulemustega. Ettevõtted on nii erinevad. Näiteks ettevõtted nagu Expeditors, Kühne+Nagel, UPS ja DHLi on näidanud marginaalide paranemist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See tähendab, et logistikatööstus on tõusuteel ning väga hea tervise juures.

3. Aeglustunud on küll lennutranspordi kui ka meretranspordi mahtude kasv, kuid mahud ei vähene. IATA (The Air Transport Association) andmetel kasvas käesoleva aasta esimesel poolel lastilendude maht 1,2%. Mingil hetkel oli ka merevedude mahud Aasiast Euroopasse kasvutempos 5% ja import USAsse kõikidesse sihtkohtadesse kasvas sama palju.

4. Jaapani tsunaami mõju kaubavahetusele oli korrapäratu. Jaapani tsunaami oli üks peamisi ootamatuimaid tagasilööke maailmamajandusele. Nii auto- kui ka  osa kõrgtehnoloogiliste seadmete tööstuste tarned olid halvatud ning rahvusvahelises mastaabis mahud langesid, mis mõjutas kogu maailmas autotootmist. Kuid aasta teises pooles tarneahelad normaliseeruvad ja see tõukab logistikasektorit taas ülesvoolu.

5. Elektroonikatööstuste tootmismahud on lennutranspordimahtude kasvu hoidnud kõrgel. Tööstuste mahtude kasv oli esimesel poolaastal 3,7%. See näitab, et nõudlus selles sektoris on endiselt suur ning sellel on otsene kasulik mõju logistikasektorile.

6. Stabiilne/langev toornafta hind. Spekulatsioonid maailma majanduse tugevuse üle on tõuganud naftahinna alla. Naftabarreli hind on 100 dollari ringis (andmed 9. augustist-toim). Kui barrelihind jätkab pigem langustrendi, siis on sellel kasulik mõju kogu maailma majandusele, sest see vähendab nii inflatsiooni kui aitab kaasa ka paljude transpordifirmade marginaalide paranemisele.

7. Madalad intressimäärad. See ainult ei stimuleeri laenuturgu ja majanduskasvu, kuid annab paljudele transpordi-logistikafirmadele põhjust uuteks investeeringuteks.

8. Ookeani laevaliinide tasud on stabiliseerunud. Paistab, et laevaliinide mahud on olnud piisavalt suured, et isegi kõrghooajal pole olnud põhjust hindade tõstmiseks. Kuigi see ei aita eriti lastisaatjaid või ekspedeerijaid, kuid mitte keegi ei ole huvitatud ka sellest, et laevaliinid teeniksid suurtes kahjumites või vastupidi võtaksid kasumilõivu nende arvelt.

9. Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste aktiivsus on paranenud. Finantsturgude kriis on kaasa toonud kaasa  rohkem ettevõtete ülevõtmisi ja ühinemisi. Madal aktsiahind teeb börsiettevõtted haavatavaks erakapitalipõhinevate ettevõtete ülevõtmispakkumiste suhtes ning kauplejad on tegutsemisvalmis.

10.  Ekspedeerijate kasumimarginaalid on kasvutrendis. Langenud lennu- ja meretranspordi hinnad on aidanud kasvatada ekspedeerijate brutomarginaale. Marginaalid näivad püsivat kõrgel ja ei lange ilmselt ka kaubaveovõimsuste kasvades.