Autor: Jaana Pikalev • 9. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

On Sul kunagi tekkinud selliseid momente autoroolis, kus mõte ütleb, et tuleks pidurit vajutada, kuid Su jalg on mõni sekund taga mõttetegevusest. Kui Sul on õnne, siis äkkpidurdus tähendab ainult väikest ehmatust, kuid aeglase reageerimise tulemuseks võib olla ka liikluskrahh. Kui ainult auto võiks vastata mõtetele peas, siis võiks sõidukijuhtimine olla palju turvalisem. Uskuge või mitte, aga Saksa teadlaste uurimustöö tulemusel on see juba täiesti võimalik.

Berliini Tehnoloogiainstituut kasutas esmakordselt autojuhte oma uuringutes, kus sõidukijuhtide aju signaale kasutati selleks, et sundida autot pidurdama. ScienceDaily vahendas, et teadlased kasutasid katsetel 18 vabatahtlikku, kelle pea külge seadistati elektroodid ning avastati esmakordselt aju osad, mis on kõige aktiivsemad pidurdamise hetkel. Samuti uuriti inimese lühinägevuse aktiivsust, mis tajub lihaste pinget jalgades ning ennustab jala liikumist.

http://www.youtube.com/watch?v=kkKoMQwQ0yA&feature=player_embedded#at=47

Autojuhtidel paluti sõidusimulaatori abil juhtida sõidukit kindla pikivahega ning mööda käänulisi ning tiheda liiklusega teed. Mitmes punktis tulnuks sõidukijuhil äkiliselt pidurdada, mis tähendas, et testiobjektidel tuli kiiresti reageerida. Tulemusena avastati, et inimese ajulained on hädaolukordades 130 millisekundi võrra kiirema reaktsiooniga kui jalad. Reageerimiskiiruse parem suurusjärk ei tundu küll väga suur olevat, kuid näiteks sõidukiiruse juures 60 miili tunnis on sellise sõiduki pidurdusteekond võrdeline terve auto pikkusega. See aga tähendabki nappi pääsemist pidurdamisel või siis halvimal juhul koledat avariid.

Tõestusest hoolimata on aga asjaolu, et autojuhid võiksid sõidukit pidurdada mõttejõul, väga kauge tulevikumuusika. Hetkel on teadlased hakanud mõtlema võimalustele läbiviia sarnaseid reaalseid uuringuid ka maanteedel.

Kahjuks ei pruugi aga autojuhid tegelikult väga hästi vastu võtta ideed kasutada elektroode iga kord, kui nad autosse istuvad. Kuid siiski on ideel jumet, sest uuritud süsteem võib reaalselt päästa elusid, kui muidugi iseseisev sõidukitehnoloogia ei võta juhtimist üle esimesena.