Vare: Eesti on abisadam

Läti Raudtee juht Ugis Magonise sõnul kasvab Venemaalt tulevate kaupade veomaht pidevalt ja Läti ei tule sellega raudtee läbilaskevõimekust tõstmata varsti enam toime. Äripäev küsis Raivo Varelt, miks just Läti on osutumas Venemaa koridoriks?Kuidas see mõjutab Eestit?

Järgneb Raivo Vare kommentaar:

Esiteks, Venemaa-poolsed poliitilised eelistused, mida Läti pool toetab. Näiteid on küllaga: viimastest raudtee-alastest vast Läti poliitikute üksmeelne Moskva-Riia kiirraudtee prioritiseerimine. See siiski on reisijateveoks, mitte kaubaveoks. Muuseas, nad on alati prioritiseerinud Ida-Lääne suunda ja on sellepärast läbi aegade olnud Põhja-Lõuna (RailBaltica) suunal skeptilised ning pole eriti ka sellesuunalisse taristusse tahtnud investeerida. Ning ka teiste riikide pingutusi mitte eriti toetanud, mis on ka pidurdanud RailBaltica kui tervikprojekti arengut. Üks põhjuseid, miks viimane tasuvusuuring eurorahadega finantseeritud raporti koostamise projekt RailBaltica osas anti neile korraldada, oligi nende üleüldine skepsis, mida RailBaltica sõprade poolt „seestpoolt“ loodeti paremini mõjutada. Nüüd on see ida-suunaline kaubaveotee taristu rahastamine ohtu sattunud ja on vaja ka tehnilisi argumente, et tagada ka edaspidi selle eelisfinantseerimine, mida Magonis taga ajabki.

Teiseks, nad on olnud erinevalt meist n-ö lahke käega ka raudteeäri ajamisel ida-moodi, mis on näiteks sütt neile massiliselt toonud, mida omakorda kergendas meile Eestis pronksiöö-järgselt rakendatud piirangud, eriti söeveo sisuline katkestamine Venemaa poolt.

Kolmandaks, Eestit mõjutab see konkurentsi mõttes, võttes ära kasvõi sedasama sütt meie kanalilt. Kuid tegelikult kasvab vedu ka Eestis, sest lihtsalt Vene eksport taastub ja kasvab kiiremini kui Vene enda sadamate ja ka Läti veovõimsused. Talvel aga on Riia palju vähem atraktiivne vene kaubavedajatele, kes Peterburi nurgas, sealhulgas. ka Ust-Luugas jäässe kinni jäävad ja otsivad alternatiivseid kanaleid. Meie oleme siin nn abisadamana eelistatumad hoopis, kui lätlased. Ja eks kvaliteedi-hinna suhe on see, mis on meie eelis ka lätlaste suhtes. Seda tuleb suuta pakkuda. Ning mõningane poliitilise pidev-pikeerimise puudumine tuleks ka kasuks...

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0251651
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.6740254
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0868987
Filipiinide peeso PHP 59,79 0.575254
Hiina jüaan CNY 7,70 0.08965
Hongkongi dollar HKD 8,92 -0.2002618
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0578891
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1000048
India ruupia INR 80,89 0.0098906
Indoneesia ruupia IDR 16121,23 0.2135903
Islandi kroon ISK 137,57 -0.5925284
Jaapani jeen JPY 123,92 -0.3217503
Kanada dollar CAD 1,51 0.1721398
LAV rand ZAR 15,69 0.6079105
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,77 0.1222369
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.1132019
Mehhiko peeso MXN 21,71 0.8761701
Norra kroon NOK 9,75 0.1705853
Poola slott PLN 4,29 0.0653854
Rootsi kroon SEK 10,29 0.332498
Rumeenia leu RON 4,69 0.036269
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.1036135
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.3730921
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2658867
Taani kroon DKK 7,46 -0.0629411
Tai baht THB 36,10 -0.116215
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,11 0.4870905
Ukraina grivna UAH 31,85 -0.388409
Ungari forint HUF 319,30 -0.6348416
USA dollar USD 1,14 -0.2105817
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3925067
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1061051
Vene rubla RUB 75,84 0.4040778

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019