Kallas: alandada tuleb aktsiisi ja muuta rakseveokimaksu

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas Logistika kuukirjale antud intervjuus, et teede kasutamise maksustamisel tuleb üle vaadata ka teised maksumeetmed ja alandada kütuseaktsiisi ning muuta raskeveokimaksu, et üldine maksukoormus jääks samaks.

Euroopa Komisjon näeb uues transpordipoliitikas ette, et teede korrashoiu ja ehitamise eest hakkakasid maksma teede kasutajad. Kuidas Te teede kasutamise maksustamist näete, kas maksustatakse kõigi teede kasutamine või ainult mingit liiki kiirteed? Euroopa Liit ei hakka kellelegi kohustusi seadma. Kuid investeeringuid teedesse tehakse vähe. Paljud riigid on raskustes. Praegu eksisteerib Euroopas seitse erinevat vinjeti süsteemi, millega kogutakse raha teede kasutamise eest. Lisaks on maksustatud linnadesse sissesõit nagu Stockholmis ja Londonis. Oleme fakti ees, kus iseeneslikult laieneb autoteedelt otseste tasude võtmine.

Samas vaatavad kõik Prantsusmaa poole, kus teede kasutamine on maksustatud. Seal on teed korras ja liiklus sujuv. Paljudele see meeldib.

Eestis ollakse seisukohal, et kütuseaktsiisist peab minema teatud protsent teedeehitusse. Rahandusministrid Euroopas seda peaaegu ei tunnista. Saksamaa ei tahaks kuuldagi, et kütuseaktsiisist peaks minema midagi teedeehitusse.

Kütuseaktsiis hakkab ka kokku kuivama. Kütus on praegu peamiselt õlil põhinev. Nafta hinnatõus seab aga piirid ette, mida ühiskond suudab välja kannatada. Seetõttu hakkab maksutulu aktsiisilt vähenema. Biokütuseid ei maksustata üldse. Maksutulud kütuste pealt kuivavad kokku.

Eestis ollakse väga teede maksustamise vastu. Kuid see läheb paratamatult selles suunas. On olemas elektroonilised süsteemid ja maksu kogumine ei tähenda kuskil tõkkepuu taga seismist.

Mis saab neist maksudest, mida praegu kogutakse kaudselt taristu kasutamise eest ja millest saadavat tulu kasutatakse osaliselt teede ehituseks ja hoolduseks - kütuseaktsiisist ja raskeveokimaksust? Ma rõhutan, et loomulikult ei saa me ühiskonnale mingit maksu juurde lajatada. Seda peab vaatama ühtse paketina. Sellesse paketti kuulub ka aktsiisi alandamine. Muidugi muutub siis ka raskeveokimaksu kogumine. Ma ei toeta üldise maksukoormuse tõstmist. Seega, saame viia sisse maksumuutusi nii, et me üldist maksukoormust ei muuda.

Kas nõue, et maksustatud trassi kõrval peab olema kasutada ka tasuta tee, jääb alles? Tasuta teede nõue jääb alles, kes seda ikka muudab.

Tartusse sõiduks on olemas Piibe maantee, kuid Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid ei ole. Eestis jääks väga väheks neid teid, mille kasutamise eest maksu saab koguda? On ikka võimalik sõita ka Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid pidi. Kuid näiteks Prantsusmaal keegi eriti neid alternatiivseid teid ei kasuta. Ja seal on teemaks tegelikult väga kõrge. Küsimus on selles, et teenus peab olema parem.

Kuidas suhtute Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) kriitikasse, et Euroopa Komisjon eelistab üheülbaliselt väevõimuga suunata kaubavoogusid ühele veoviisile - raudteetranspordile? Nad (IRU) ei lugenud seda (transpordipoliitikat - toim) läbi. Me ei eelista kedagi. Me tahame, et raudteed ise pakuksid alternatiivi. Kui nad ei suuda seda pakkuda, siis ei saa nad midagi.

Mida raudteevedude korraldajad peaksid pakkuma, et saada kaubavoogusid endale? Punktuaalsust. Eelkõige peab raudteetransport olema samuti täpne. Praegu jääb teenuse kvaliteet raudteel autotranspordist maha.

Aga soovitaTe ju maanteede kasutamist maksustada, mis annaks eelise raudteetranspordile? Raudtee maksab ka ise oma infrastruktuuri kasutamise eest. Kaubavedudes on Euroopas autotranspordi osa 75% ja reisijateveos 80%. Ummikud on autodega. Me peame otsima alternatiive.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0378979
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.009362
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0306717
Filipiinide peeso PHP 59,75 0.1156127
Hiina jüaan CNY 7,72 0.0388752
Hongkongi dollar HKD 8,94 0.014549
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0632673
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0095157
India ruupia INR 80,96 0.0185316
Indoneesia ruupia IDR 16153,86 0.0265022
Islandi kroon ISK 137,60 0
Jaapani jeen JPY 124,55 0.0803536
Kanada dollar CAD 1,51 0
LAV rand ZAR 15,62 -0.0339102
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,84 -0.0086075
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.0405567
Mehhiko peeso MXN 21,63 -0.1191202
Norra kroon NOK 9,73 -0.1355222
Poola slott PLN 4,29 0.0163269
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0457412
Rumeenia leu RON 4,69 -0.05753
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0647752
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1140121
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0794632
Taani kroon DKK 7,46 -0.0482121
Tai baht THB 36,10 -0.1979388
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0665518
Türgi liir TRY 6,09 -0.004928
Ukraina grivna UAH 31,91 -0.0087751
Ungari forint HUF 319,29 -0.0313097
USA dollar USD 1,14 -0.0263273
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0059386
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0081746
Vene rubla RUB 75,69 0.1761486

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019