Arupärimisel küsis Jaan Õunapuu, miks pole suudetud Eesti Posti universaalse postiteenuse probleeme lahendada kuidagi teisiti ning konkurentsiameti sekkumiseta.
„See on Eesti tingimustes esmakordne olukord, kus universaalse postiteenuse osutaja ja tururegulaator katsuvad vastastikku jõudu. Ka mina täna ei tea, mis saab olema Konkurentsiameti kui regulaatori lõplik otsus. Mil määral tuleb ebamõistlikke kulusid nn universaalse postiteenuse finantseerimiseks seadusega loodud fondist rahastada. See fond on küll tinglikult riigieelarve osa, aga ta tegelikult on väga sihtotstarbeline, sest selle fondi tulud moodustuvad vastavalt postiseadusele ja siin ei ole Eesti mingisugune eripärane, vaid ka Euroopa Liidu vastavatest põhimõtetest tulenevalt sinna fondi maksavad makse kõik turul tegutsevad postiettevõtted iga kirja pealt,” ütles Parts.
Kõnealustest maksetest kompenseeritakse universaalse postiteenuse ebamõistlikud kulud. „Ja loomulikult käib vaidlus, mis on ebamõistlik kulu ja mis ei ole ebamõistlik kulu. Ettevõtte tahab näidata maksimaalselt suuri ebamõistlikke kulusid, et saada sellest UPT kompenseerimise fondist võimalikult suurt makset. Konkurentsiameti asi on olla siin erapooletu tururegulaator – mitte mingisuguseid otsuseid, mida võiks siin üldkoosolek suunata või ministeerium suunata, vaid peab siin kujundama puhtalt majandusliku otsuse lähtuvalt oma hinnangutest. Eesti Postil kui turuosalisel on alati võimalik Konkurentsiameti otsusega mitte nõustuda, aga seda näitab lähitulevik,” sõnas Parts.