Autor: Jaana Pikalev • 13. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmisel nädalal pöördusid mitmed liidud rahanduskomisjoni poole ettepanekuga eelnõu muuta või menetlusest välja arvata. Varem on pöördumise teinud ka metsanduse alaliidud. "Eesti riik ei peaks koostama eelnõusid liigselt kiirustades ning asjasse puutuvaid kommentaare ja ettepanekuid kõrvale jättes. Kuid mõnikord eesmärk pühitseb abinõu ning riigieelarvesse lisaraha saamise nimel ei võta meie rahanduskomisjon arvesse, kuidas nende otsused meie ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad. Kõige olulisem viga ongi ajafaktor – kui antaks piisavalt aega, siis suudaks tööstus kohaneda ka riigi esindajate raskemate otsustega. Kuid põhimõttelisi muutusi ei saa tööstuses ette võtta mõne kuuga, ka mõne aastaga on see keeruline," avaldas Rebane Äripäevale.

Tema sõnul lubas rahandusministeerium 2008. aastal vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohta, et tehakse „...igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“.

"Meie hinnangul sellist analüüsi tehtud ei ole, sest meie liitudelt ja meie ettevõtetelt midagi küsitud ei ole, sealjuures avalikke andmeid on järelduste tegemiseks liiga vähe ja need ei iseloomusta kitsamaid valdkondi. Eelnõu menetlus kannab selgelt liigse kiirustamise märke.  Eespool mainitud liidud pöördusid Riigikogu poole, meid võeti Rahanduskomisjonis reedel jutule, kuulati viisakalt ära ja nagu nüüd selgub, oligi tegemist vaid viisakusega," sõnas Rebane.

"Eelnõu koostajad räägivad administreerimise lihtsustumisest. Kuid on väheusutav, et näiteks põllumajanduse, kodude kütmise, transpordi jms toetamisest loobutakse. Seda enam, et erimärgistatud kütuse kaotamine tervikuna on veel täiesti läbi mõtlemata. Toetusmehhanismid eeldavad ikkagi administreerimist, järelikult ei pruugi mingit lihtsustumist eelnõu jõustumisel toimuda," ütles liidu juht.

PROBLEEM: Kui Rahanduskomisjon leiab, et kõigil läheb juba hästi, siis ei saa võrdlusi teha kontekstist väljarebituna. Ehitusmaterjalitööstuse erinevate tooterühmade müügi langus 2007/2008 vs 2010 on olnud 50 – 75%. Sellist langust ei korva 10-20- protsendiline tõus, nagu tänavuselt aastalt oodatakse.

* Ehitusmaterjalitööstuses on veel halvad ja väga halvad ajad.

* Tööstusharud on erineva spetsiifikaga. Seaduseelnõu koostajad kipuvad üldistama kaevandajate problemaatika põlevkivile ja sisuliselt unustavad ehitusmaavarad. Erinevate tooterühmade puhul on omakorda oluline tähele panna, millised on toodete ekspordivõimalused.

* Üksikute maksete mõju ei pruugi olla tõesti üleliia suur, kuid kogumõju kahjuks analüüsides arvesse ei võeta. Kaevandustasu tõus kolmel aastal 10-25% aastas, elektri hinna kallinemine 30-40%, nüüd erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluste lõpetamine – kütuse kallinemine kuni 40%. See on võimalik, aga see lõikab valusalt Eesti riigi ettevõtete ekspordivõimekust.

Oma kirjas tõime näiteks betoonseinaelementide tootmise – lisaks eespool toodud kallinemise numbritele on neid mõjutamas ka näiteks transpordi hind, see on vähem kui kahe aastaga kasvanud ca 30%. Kahjuks riigi esindajaid selliste tootesektorite temaatika ilmselt ei huvita.

* Konkurentsivõime naabritega. Meie valdkonna ettevõtted kipuvad kaotama Soome ettevõtlusele pea kõikides kategooriates (nüüd kütus, energia, kaevandustasud), v.a tööjõu hind. Praeguse seisuga on riigi esindajad teinud palju meie ettevõtete konkurentsivõime vähendamiseks ning naaberriikide ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Riigimehelik käitumine oleks mõjutada Euroopat muutma asjakohast direktiivi, et erinevate riikide ettevõtted saaksid tõepoolest pürgida võrdsete tingimuste poole (direktiiv lubab kehtestada mitmete tegevusalade puhul soodustusi kütuse kasutamisel).

* Olulised muutused tööstuses vajavad aega. Pea kõik maksutõusud toimuvad ülilühikese etteteatamisajaga.

Näiteks kaevandusõiguse tasu on alates 1994. aastast määrusega muudetud (tõstetud) seitse korda, neist ainult üks kord toimus see varem kui kaks kuud enne makse kehtima hakkamist. Kahel juhul on see toimunud peale makse kehtimahakkamist (s.t tagantjärgi).Näiteks AS Nordkalk muretses veidi aja eest uue liikuva seadmetekompleksi lubjakivi tootmise efektiivsuse tõstmiseks erinevates tootmiskohtades, seda käitab erimärgistatud diiselkütus, tänase seadusmuudatuse ettepaneku valguses tuleb loodetav võit efektiivsuse läbi alates järgmisest aastast korstnasse kirjutada.Allikas: Enno Rebane, Eesti Ehitumaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor