Autor: Jaana Pikalev • 13. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liidud: vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine kahjustab konkurentsi

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit , Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Asfaldiliit pöördusid avaliku kirjaga Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri poole, sest nende hinnangul kahjustab vedelkütuste erimärgistamise seaduse muutmine oluliselt konkurentsivõimet.

Järgneb pöördumine:

Hr Sven SesterRiigikogu rahanduskomisjon

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõust

Lugupeetavad Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja liikmed!

Riigikogu menetlusse on esitatud seaduse eelnõu 38 SE Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus, millega soovitakse kaotada erimärgistatud kütuse kasutusvõimalus metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel alates 2012. aastast. Selline seaduse muudatus kahjustab oluliselt Eesti kaevandus- ja ehitusmaterjalitööstuse konkurentsivõimet ning halvendab ehitustööstuse majanduskeskkonda.

Vedelkütuse erimärgistamise küsimustes on mitmed erialaliidud ja keskliidud pöördunud parlamendi ja valitsuse poole näiteks 2003. aastal ja 2008. aastal. Vastuseks on Rahandusministeerium lubanud teha „...igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“. Meile teadaolevalt sellist analüüsi tehtud ei ole. Uue seadusmuudatuse eelnõu seletuskirjas on kasutatud üldiseid andmeid, kuid spetsiifilisemate tööstussektorite andmed puuduvad või on võrdlused nende sektorite jaoks sobimatud; näiteks põlevkivi kohta kehtiv ei sobi järelduseks ehitusmaavarade kohta. Lisaks eeldame, et korrektse analüüsi tegemiseks räägitakse läbi ka nende asjaosalistega, kelle konkurentsivõimet oluliselt mõjutavate otsustega tegeldakse.

Alates 2007. a III kvartalist on EETL-i andmete alusel olnud ehitusmaterjalide kodumaine müük järjepidevalt miinuses. Ka koos ekspordiga on kukkumine ligikaudu 2,5-kordne (2007. a 10 miljardilt kroonilt 2010. a 4,4 miljardile), kuid näiteks müürikivide müügis pea 4-kordne (885 000 m3 2006. ja 2007. a ning 240 000 m3 2010. a). Näiteks paekillustiku müük on selle ajaga kukkunud 5,5 miljonilt tonnilt umbes 2 miljonile tonnile. Selliselt madalalt lõpptasemelt toimuv 10- või 20-protsendiline tõus ei näita seda, et tööstuses läheksid asjad hästi.

Ehituslikud maavarad on pea iga-aastaselt seadusemuudatuste mõjutada: kaevandustasu tõstmine olulises mahus ilma piisava etteteatamisajata, keskkonnatasude astmeline tõus, elektrienergia hinna tõus; lisaks on Maanteeamet leidnud viimastel aastatel, et teedeehituses peaks eelistama kohalike materjalide asemel enam importmaterjale.Vaatleme näitena veel üht sektorit – betoonelementide müüki. Eestis on levinud seisukoht, et meie arengu alus on eksport. Betoonelementide tootjad on suutnud pika ja sihikindla töö tulemusena siseturu madala nõudluse kõrvale luua ekspordivõimalused Soome ja Rootsi. 2007. a eksporditi näiteks 4% betoonseinaelementidest (15600 m2), 2010. a 50% (115000 m2).  Kuid riigisiseselt oleme viimastel aastatel halvendanud meie elemendimüüjate konkurentsivõimet võrreldes Soomega vähemalt kolmes kategoorias: kaevandamistasu, mis viimasel kahel aastal ja järgmisel aastal tõuseb näiteks paetäitematerjalile 25% + muude keskkonnatasude tõus; elektrituru avanemisest tulenev oluline elektrihinna tõus; erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaluse kadumine, mis tööstuses on juba toimunud ja nüüd toimuks kõigi oluliste betooni komponentide osas.

Ehitusest. Ehitusmaterjalide müügi suur langus on tingitud ehitustööde suuremahulisest langusest ja ehitusmaterjalide hinnatase mõjutamas otseselt ehituse majanduslikke võimalusi. Näiteks teedeehituses on kütuse kasutamise osatähtsus ca 10-15%. Muu hulgas peab arvestama, et näiteks teede talihoolet tehakse ka põllumajandustraktoritega, mille puhul on sisuliselt tegemist ebaausa konkurentsiga.

Pole väheoluline, et hinnanguliselt 80% tänavuaastastest ehitustöödest toimub avaliku sektori rahastamisel, s.t Euroopa finantstoel. Pikas perspektiivis ei saa me ehitustöid toimetada Euroopa rahade toel, vaid peame ilmselt iseseisvalt hakkama saama, kuid kord kõrvaldatud tööstustegevuse taastamine oleks keeruline ja tekitaks olulisi kulutusi.

Meie tegevusalade tehnoloogia ning masinapark kujundatakse vastavalt püstitatud eesmärkidele paljude aastate jooksul, seda pole võimalik kiiresti ümber korraldada. Seega peavad etteplaneeritavad muutused olema ettevõtjale varakult teada, et suudetaks uuenenud olukorraga harjuda ja teha vajalikud ümberkorraldused.

Võrdsete konkurentsivõimaluste saavutamiseks teeme ettepaneku võrdsustada meie majanduskeskkonnale seatud tingimused põhjanaabrite olemasolevate võimalustega, muutes ühtlasi lihtsamaks süsteemi administreerimise ja kontrollimise – s.t et erimärgistatud kütuse kasutamine oleks lubatud kõikides masinates ja mootorsõidukites, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel (nagu lubab asjakohane direktiiv  92/81/EMÜ). Siis poleks enam vajalik kontroll tehastes, ehitusel, kaevandustes ja mujal. Teedel toimuv kontroll peab säilima niikuinii.

Teine võimalus oleks Eestil algatada direktiivi tingimuste ühtlustamine kogu Euroopas eesmärgiga kaotada erisused kõikjal.

Oleme valmis selgitama ja põhjendama omapoolset arvamust erimärgistatud kütuse kasutamise kohta.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077