Autor: Anne Oja • 8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ärge lootke sellele, et 1,3 miljonit eestlast hakkab lendama viis miljonit korda aastas," ütles Sakkov ja küsis, miks eestlased ei võiks teha seda sama, mida teevad soomlased. "Me ei pea soomlasi kopeerima, aga miks mitte teha seda paremini ja hiinlaste, jaapanlaste ning korealaste kätega?" jätkas ta.

Sakkovi sõnul on selge, et lennuk teenib siis, kui kui ta on seal, kus tema koht on - see on taevas. Kui Eesti laseks aga hiinlased, korealased ja jaapanlased siia lendama, lendaksid nad Eestist igale poole edasi. Hiina lennukid, mis lendavad New Yorki, Torontosse ja mujale, lendavad tegelikult üle Eesti. "Miks nad siis ei maandu siin?" jätkas Sakkov küsimustega. "Kujutage nüüd aga ette, et Estonian Airil õnnestub leida selline partner?"

Sakkov märkis samas, et lennufirmad räägivad omavahel kogu aeg läbi ning Tallinna Lennujaam on nende läbirääkimistega ka kursis, kuid neil on keelatud neist läbirääkimistest rääkida. "Loodame, et sel aastal tuleb aga Eesti inimestele häid uudiseid," andis Sakkov aga lootust.

Keda ja kuidas Tallinna lendama meelitada, on mõeldud juba pikka aega. "Odavlennufirmad on meile öelnud, et tuleksime kohe, aga tahaksime saada viis eurot reisija pealt. Järelikult on Euroopas firmasid ja riike, mis maksavad peale, et reisijad neile tuleks. Eesti puhul pole selline asi aga võimalik," kommenteeris Sakkov.

Tulevikus näeb lennujaamaäri välja nii, et lennufirmad ei maksa enam maandumise-õhkutõusmise eest, vaid lennujaam teenib kogu oma raha reisijate taskust. "Meie lemmikklient on see, kes pargib kõige kallimasse parklasse, lendab äriklassis, külastab lennujaama kauplust ja ostab sealt kaks pudelit viina ning ostab karbis kaasa sushi," kirjeldas Sakkov.