Autor: Jaana Pikalev • 8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna toimunud transpordi- ja turismikonverentsil „Aken Euroopasse“ juhtis ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata ülemaailmsele majandussurutisele olid just need aastad Tallinna Sadamale reisijate veo osas läbi aegade rekordilised.

„Meie sadamaid läbisid aastatel 2008-2010 vastavalt 7,25; 7,26 ja 7,92 miljonit reisijat, mis igal aastal on olnud meie senine absoluutne rekord. Kindlasti ei ole see kasv juhuslik – masu tõttu langesid hinnad reisiteenuste turul, langesid ka meie väliskülaliste sissetulekud, kuid puhkusest inimesed siiski loobuda ei soovinud ja seetõttu valiti ilmselt rohkem odavamaid reise lähiregioonidesse,“ märkis Kaljurand. „Rõõm on aga tõdeda, et reisijate arvu kasv jätkub ka praegu, kui üleilmalise majandussurutise mõttes on hullem juba möödas,“ lisas Kaljurand.

Samas viitas Kaljurand oma ettekandes ka mitmele kitsaskohale Eesti turisminduses. Seda ennekõike kontekstis, kus sadamasse saabuv reisija, olgu siis liini- või kruiisireisija, peab Tallinna peamise vaatamisväärsuseni – vanalinnani – läbima ala, mis jääb sadama ja vanalinna vahele ning mis on kõike muud kui ühele endast lugupidavale sadamalinnale kohane oleks. Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam panustanud eriti viimastel aastatel väga palju, et sadamast saaks koht, kuhu inimesed tuleks ka niisama aega veetma, nautima ilusat vaadet ja end hästi tundma kuid kusagil tulevad piirid ette, kuhu sadama võimalused enam ei ulatu.

„Me oleme püüdnud teha kruiisireisijatele Eestisse saabumise võimalikult meeleolukaks kruiisikail asuva Eesti kaupa müüva Hansaturu näol, oleme renoveerinud terminale, rajanud Vanasadamasse jahisadama, samuti tegutseb sadama-alal Eesti tooteid pakkuv turg, tulevikus saab admiraliteedi basseini ümbrus uue näo restoranide, kohvikute, näituste ala ja muu sarnasega kuid sellest üksi ei piisa, et linna nii turistile kui ka linnakodanikule meeldivamaks ajaveetmiskohaks teha. Rohkem peavad panustama ka ümberkaudsed maaomanikud, linn ja ka riik. Sadam ja sadama-ala laiemalt on siiski Eesti esmane visiitkaart turistile ning ainult koostöös saame seda pilti paremaks muuta,“ rõhutas Kaljurand.