Autor: Katre Pilvinski • 29. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Üldises plaanis oleme kindlasti huvitatud selles hankes osalemisest, sest Statoili täisteenindusjaamad, kus kliendid saavad auto laadimise ajal aega veeta ning keha kinnitada, oleksid väga sobivad kohad elektriautode kiirlaadimisseadmete paigaldamiseks,“ ütles Eesti Statoili kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts.

Pauts selgitas, et elektriauto aku 80%-lise täituvuse saavutamiseks kiirlaadijaga kulub umbes 20-30 minutit ning selle jooksul ei tohi auto mootor töötada. „Seetõttu on oluline, et elektriautode laadimiskohad asuksid kohtades, kus on võimalus see 20-30 minutit meeldivalt sisustada. Võrreldes automaattanklatega peaks Statoilil olema selles plaanis olulised eelised,“ lisas ta.

Norras, kus asub Eesti Statoili emaettevõte peakontor, on praegusel hetkel liikvel umbes 4000 elektriautot ja nende hulk kasvab väga kiiresti, märkis Pauts. „Ka seal on suur enamus elektriautode kiirlaadimiskohti ehitatud riigi ja erinevate energiafirmade toel avalikesse kohtadesse.“ Pautsi sõnul paigaldatakse esimesed kiirlaadimisseadmed Norra Statoili teenindusjaamadesse sel suvel.

Partsi sõnul soovitakse kiirlaadimispunkte paigaldada kolm erinevasse asukohta - maanteedele, väikeasulatesse ja linnadesse. "Kokku on rahalisi vahendeid 250 kiirlaadimispunkti osas. Need on tänaseks enam-vähem jagatud kolme võimaliku erineva kasutuskoha seisukohast. Kuu jooksul peaks tulema välja avalike üleskutsetega, et leida neid sobivaid kohti."  

Valitsus kiitis märtsi alguses heaks kasutamata saastekvoodi ühikute müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimistaristu ning meie teedele lisandub tuhatkond uut elektriautot. Pooled neist jõuavad sotsiaaltöötajateni tänavu detsembris.