„Eesti seaduste kohaselt on keelatud üksnes see, kui kütusefirmad omavahel hindades kokku lepiksid. Sellisel juhul oleks tegemist kriminaalkuriteoga,“ öeldi Äripäevale konkurentsiametist.
Ameti sõnul ei ole Eestis üksteise hindade jälgimine keelatud - vastupidi, tegemist on osaga sellest, kuidas turud tavapäraselt toimivad ning usutavasti võtab enamus ettevõtjaid oma hindade määramisel konkurentide tegevust arvesse. „Konkurentsiametil ei ole võimalik kütusemüüjatelt nõuda, et need lõpetaksid konkurentide hindade arvesse võtmise oma hinnakujunduses. Seetõttu ei ole ka Eestis nn nähtamatu kartelli mõistet kasutusel,“ märkis amet.
Eesti konkurentsiamet on seisukohalt, et samaaegsed hinnamuutused ei tõenda iseenesest keelatud kokkuleppe olemasolu, kuna need võivadki põhineda pelgalt üksteise tegevuse jälgimisel. Sealjuures, mida sarnasem on toode, seda sarnasemaks ka selle hinnad erinevatel pakkujatel kujunema kalduvad, lisas amet.
Konkurentsiameti sõnul on Eestis Saksamaaga sarnane olukord, kus kütuseturul on suuremaid jaemüüjaid üksnes piiratud arv ning see tekitab küsimusi konkurentsi toimivuse osas. „Sarnaselt Saksamaaga suhtume me selle turu võimalikku täiendavasse kontsentreerumisse kriitiliselt ning me hindame mis tahes seaduserikkumiste kohta laekuvaid signaale kõrgendatud tähelepanuga,“ ütles amet.