Ametlik seisukoht: Eesti ei poolda teede maksustamist

Majandus- ja kommunikatsiooniminister avaldas seisukohad Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava suhtes, milles ütleb, et Eesti riik üldiselt toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujundust ja maksustamist, kuid pole nõus, et transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneks oluline infrastruktuuritasude kasv.

Eesti toetab üldiselt nn transpordi valges raamatus esitatud aluspõhimõtteid. Eesti prioriteet tuleviku transpordipoliitikas on liikuvuse parandamine. Eesmärgiks on toimiv, kvaliteetne, ohutu ja turvaline, globaalselt konkurentsivõimeline ning kaugematele regioonidele juurdepääsu tagav ja tarbija maksevõimet arvestav transpordisüsteem. Seejuures arvestatakse vajadust vähendada kasvuhoonegaaside emissioone erinevate tehnoloogirakenduste ja logistiliste lahenduste abil.

Eesti toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujunduses ja maksustamises Euroopa Komisjoni kava kujundada ümber Euroopa Liidu transporditasud ja maksud. Seejuures ei tohiks transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneda olulist infrastruktuuritasude kasvu. Lisanduvate maksualaste kohustuste kehtestamine peab liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks ja maksudest kogutud tulu tuleks võimaluse korral suunata tagasi infrastruktuuri.

„Eestis ei ole teemaksu kehtestamine, maanteetollina, otstarbekas. Piltlikult öeldes on Eesti suurematel teedel iga mõnesaja meetri tagant peale- ja mahasõit (ehk siis Eesti on hajaasustatud), millega peab arvestama,” kommenteeris ministeeriumi seisukohta avalike suhete juht Ramsus Ruuda. „Või teine näide: kui maksustada Tallinn-Tartu maantee, siis sõitjatel on olemas kohe alternatiivina Piibe maantee. Maanteemaks tollina konkreetsetele teelõikudele on rohkem Kesk- ja Lääne-Euroopa teema, kus transpordi taristute olukord on teistsugune kui Eestis,” lisas ta.

Praegu ehitatakse teid peamiselt kütuseaktsiisist laekuvast rahast ning kui meie kaugem eesmärk on diisli ja bensiini tarbimist vähendada, siis tuleb kindlasti mõelda alternatiivsete tulude leidmisele, rääkis Ruuda. „Põhimõtteliselt on mõeldav üldine teemaks, kuid ainult juhul, kui see asendab kütuseaktsiisi ja täidab transpordipoliitika eemärke paremini kui aktsiis. Praegusel hetkel on aga jätkuvalt  kütuseaktsiis see, mis kõige paremini arvestab nn „saastaja maksab“ põhimõtet ning on seejuures väga väikese bürokraatiaga,” sõnas ta. Ametlik seisukoht ütleb veel, et Eesti toetab ka põhimõtteliselt transporditeenuste turu avamist ja siseturu arendamist.

Eesti peab vajalikuks linnaliikluskeskkonna paremal korraldamisel selget vahetegemist suurte linnastute ja vähem probleeme tekitavate asustuspiirkondade vahel. Kuna olukord on liikmesriigiti erinev, toetame lähtumist subsidiaarsuse põhimõttest.
.
 
MIS ON MIS:
Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas
- Valge raamat avaldati 28.03.2011 ja on vahekokkuvõte pikaajaliste transpordipoliitika protsesside hetkeseisust. Dokument seab üldeesmärkideks transpordisektori konkurentsivõime suurendamise, jätkusuutlikkuse tagamise ning kasvuhoonegaaside vähendamise sektoris vähemalt 60% võrra aastaks 2050.
- Koos teatisega „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava" ning „Energiatõhususe kavaga 2011“. on transpordiküsimusi käsitlev valge raamat üks olulisemaid algatusi transpordi, konkurentsivõime ja energeetika valdkonnas.
- Euroopa Komisjon on transpordi valges raamatus nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud algatused jaotanud neljaks tegevusvaldkonnaks, mis koosnevad 40-st prioriteetsest tegevusest.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.0063715
Brasiilia reaal BRL 4,30 0.002325
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204593
Filipiinide peeso PHP 60,15 0.1198522
Hiina jüaan CNY 7,95 0.0088086
Hongkongi dollar HKD 8,97 0.0189557
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.0070798
India ruupia INR 82,00 0.0085371
Indoneesia ruupia IDR 16702,74 0.0087418
Islandi kroon ISK 140,65 0.0213341
Jaapani jeen JPY 128,90 0.0232793
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265234
LAV rand ZAR 16,06 0.0972005
Lõuna-Korea vonn KRW 1291,24 0.2313198
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.0104286
Mehhiko peeso MXN 23,30 -0.104172
Norra kroon NOK 9,71 0.0195767
Poola slott PLN 4,33 -0.0046212
Rootsi kroon SEK 10,31 -0.0029106
Rumeenia leu RON 4,66 0.0429019
Singapuri dollar SGD 1,57 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0224492
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0351587
Taani kroon DKK 7,46 0.0174244
Tai baht THB 37,70 -0.0214808
Tšehhi kroon CZK 26,02 0.0653821
Türgi liir TRY 6,09 0.2470885
Ukraina grivna UAH 31,73 0.0085105
Ungari forint HUF 321,03 0.0031151
USA dollar USD 1,15 0.0087329
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.0358402
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.0207633
Vene rubla RUB 75,07 -0.0717478

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018