Ametlik seisukoht: Eesti ei poolda teede maksustamist

Majandus- ja kommunikatsiooniminister avaldas seisukohad Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava suhtes, milles ütleb, et Eesti riik üldiselt toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujundust ja maksustamist, kuid pole nõus, et transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneks oluline infrastruktuuritasude kasv.

Eesti toetab üldiselt nn transpordi valges raamatus esitatud aluspõhimõtteid. Eesti prioriteet tuleviku transpordipoliitikas on liikuvuse parandamine. Eesmärgiks on toimiv, kvaliteetne, ohutu ja turvaline, globaalselt konkurentsivõimeline ning kaugematele regioonidele juurdepääsu tagav ja tarbija maksevõimet arvestav transpordisüsteem. Seejuures arvestatakse vajadust vähendada kasvuhoonegaaside emissioone erinevate tehnoloogirakenduste ja logistiliste lahenduste abil.

Eesti toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujunduses ja maksustamises Euroopa Komisjoni kava kujundada ümber Euroopa Liidu transporditasud ja maksud. Seejuures ei tohiks transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneda olulist infrastruktuuritasude kasvu. Lisanduvate maksualaste kohustuste kehtestamine peab liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks ja maksudest kogutud tulu tuleks võimaluse korral suunata tagasi infrastruktuuri.

„Eestis ei ole teemaksu kehtestamine, maanteetollina, otstarbekas. Piltlikult öeldes on Eesti suurematel teedel iga mõnesaja meetri tagant peale- ja mahasõit (ehk siis Eesti on hajaasustatud), millega peab arvestama,” kommenteeris ministeeriumi seisukohta avalike suhete juht Ramsus Ruuda. „Või teine näide: kui maksustada Tallinn-Tartu maantee, siis sõitjatel on olemas kohe alternatiivina Piibe maantee. Maanteemaks tollina konkreetsetele teelõikudele on rohkem Kesk- ja Lääne-Euroopa teema, kus transpordi taristute olukord on teistsugune kui Eestis,” lisas ta.

Praegu ehitatakse teid peamiselt kütuseaktsiisist laekuvast rahast ning kui meie kaugem eesmärk on diisli ja bensiini tarbimist vähendada, siis tuleb kindlasti mõelda alternatiivsete tulude leidmisele, rääkis Ruuda. „Põhimõtteliselt on mõeldav üldine teemaks, kuid ainult juhul, kui see asendab kütuseaktsiisi ja täidab transpordipoliitika eemärke paremini kui aktsiis. Praegusel hetkel on aga jätkuvalt  kütuseaktsiis see, mis kõige paremini arvestab nn „saastaja maksab“ põhimõtet ning on seejuures väga väikese bürokraatiaga,” sõnas ta. Ametlik seisukoht ütleb veel, et Eesti toetab ka põhimõtteliselt transporditeenuste turu avamist ja siseturu arendamist.

Eesti peab vajalikuks linnaliikluskeskkonna paremal korraldamisel selget vahetegemist suurte linnastute ja vähem probleeme tekitavate asustuspiirkondade vahel. Kuna olukord on liikmesriigiti erinev, toetame lähtumist subsidiaarsuse põhimõttest.
.
 
MIS ON MIS:
Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas
- Valge raamat avaldati 28.03.2011 ja on vahekokkuvõte pikaajaliste transpordipoliitika protsesside hetkeseisust. Dokument seab üldeesmärkideks transpordisektori konkurentsivõime suurendamise, jätkusuutlikkuse tagamise ning kasvuhoonegaaside vähendamise sektoris vähemalt 60% võrra aastaks 2050.
- Koos teatisega „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava" ning „Energiatõhususe kavaga 2011“. on transpordiküsimusi käsitlev valge raamat üks olulisemaid algatusi transpordi, konkurentsivõime ja energeetika valdkonnas.
- Euroopa Komisjon on transpordi valges raamatus nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud algatused jaotanud neljaks tegevusvaldkonnaks, mis koosnevad 40-st prioriteetsest tegevusest.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1639241
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.3166338
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153406
Filipiinide peeso PHP 59,99 0.3160482
Hiina jüaan CNY 7,73 0.3167104
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.3151178
Horvaatia kuna HRK 7,45 0.316396
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.3172029
India ruupia INR 81,20 0.3174917
Indoneesia ruupia IDR 16160,89 0.3167003
Islandi kroon ISK 137,78 0.1162622
Jaapani jeen JPY 125,12 0.2965932
Kanada dollar CAD 1,51 0.4050734
LAV rand ZAR 15,78 0.3165442
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,83 0.2931795
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.3167334
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2692584
Norra kroon NOK 9,76 0.336233
Poola slott PLN 4,30 0.3169572
Rootsi kroon SEK 10,28 0.2065975
Rumeenia leu RON 4,72 0.2891341
Singapuri dollar SGD 1,55 0.310901
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,14 0.3180774
Taani kroon DKK 7,49 0.3738343
Tai baht THB 36,20 0.3167504
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.2189125
Türgi liir TRY 6,08 0.3434383
Ukraina grivna UAH 31,86 0.3164198
Ungari forint HUF 318,93 0.3271572
USA dollar USD 1,14 0.0176041
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0830614
Valgevene rubla BYN 2,45 0.315742
Vene rubla RUB 75,43 0.2657287

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019

ERROR: Macro content/ContentBooks is missing!
ERROR: Macro footer/ReportInappropriateComment is missing!