Autor: Jaana Pikalev • 20. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Post ise on tegelikult kasumit teeniv ettevõtte. Mullu oli firma äritulu 53,2 miljonit eurot ning puhaskasumiks deklareeriti 7,3 miljonit eurot. Kuid ettevõttel on kuni 2014. aasta sügiseni kohustus pakkuda üleriigilist universaalset postiteenust, mis on aga selgelt kahjumlik. Ettevõtte universaalse postiteenuse käive oli mullugi väiksem kuludest, mistõttu universaalpostiteenuste osakaal oli kahjumis 0,8 miljoni euroga. Ettevõtte nõukogu esimees Meelis Atonen hoiatas viimasel pressikonverentsil avalikkust, et Eesti Post võib lausa kahjumlikust ärist loobuda. Kui problemaatiline on ettevõtte jaoks universaalse postiteenuse osutamine ning millised on ettevõtte tulevikuplaanid seoses postivõrguga rääkis intervjuus Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.

Kui tõsine on hoiatus, et Eesti Post võib universaalse postiteenuse pakkumise lõpetada?Pigem see näitab seda, kui tõsiselt meie sellesse probleemi suhtume. Universaalne postiteenus toodab meile kahjumit  ja äriettevõttena, on meil täpselt samasugused eesmärgid nagu teistel äriühingutel. Me ei saa ettevõtte juhtidena jätta reageerimata, et üks osa meie ärist toodab meile kahjumit. Eesti riik ei doteeri meie tegevust.

Kuidas te ise näete võimalusi, kuidas ettevõte sellest kahjumist välja tuleks?

Välja on pakutud kolm varianti. Esimeseks on teenuse hinna tõstmine. Kusjuures, meie seda hinda ei määra. Konkurentsiamet peab tegema ettepaneku ministeeriumile universaalse teenuse taskukohase hinna muutmiseks. Samas oleme välja öelnud, et olulist hinnatõusu me ei poolda, see ainult kiirendaks teenuse tarbijate vähenemist.

Teine variant on universaalse postiteenuse maksemäära muutmine, mida turuosalised maksavad kompensatsiooniks, mis peaks siis seda kahjumit katma. Paraku see mehhanism ei tööta, sest täna ei kogune selleks reaalselt raha., sest turul ju pole osalejaid. Express Postil on nii väike turuosa, et nende kompensatsioon ei kata meie kahjumit. Siin peab ka konkurentsiamet tegema ettepaneku maksemäära muutmiseks, mis on vabariigi valitsuse pädevuses. Samas seegi tegelikult pole hea lahendus. Maksemäära muutmisega hävitaksime konkurentsi üldse siin turul.

Kolmas võimalus millest me räägime, ma arvan, mis ongi printsiibis asja mõte, on postivõrgule seatud nõuete muutmine. Kui me räägime postivõrgust siis räägime kahest võrgust - jaevõrk ehk postkontorid ja on kandevõrk – ehk kirjakandjad ja autod jne.

Postkontorite võrgule seatud nõuded tulevad majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusest, mis ütleb, et meil peab igas omavalitsuses olema vähemalt 1 postkontor ja iga 2500 elaniku kohta maapiirkonnas üks kontor ja linnas iga 20 000 elaniku kohta. Seega ainuüksi Tallinnas on 400 000 inimest ja meil peab siin olema vähemalt 20 postkontorit. Need tingimused tuleb üle vaadata, sest postkontorite võrk ei ole kooskõlas äridünaamika ja inimeste tarbimisharjumustega.

Mis teeb selle teenuse osutamise siis postkontoritega nii keeruliseks?Postkontoreid ei ole nii suures hulgas vaja. Postkontorite võrk on lihtsalt ettevõtte jaoks tohutu suur kulu, vanas rahas oli see 340 miljonit krooni kulu.

Kui me vaatame täna kirjateenust, mis annab suurema osa meie tuludest, siis universaalne kirjateenus on sellest tegelikult ainult 10-15%, ehk siis 85-90% postiteenusest ongi täna vaba turul, kus me konkureerime. Ja need kirjad on enamasti arved ja need ei puutu mitte kuidagi postkontoritesse. Need on pdf kujul arved, me prindime need siin välja ja saadame kirjakandjatega laiali, postkontorit pole selleks ju vaja. Kontorit oli vaja, sest sest harjumused olid teised -  polnud e-kirju, pensionit maksti postkontorites jne.

Kui räägitakse, et postivõrk peab olema selleks, et tagada kodanikele ligipääs universaalsele postiteenusele. Siis selleks, et saata või saada kirja või pakki ei pea omama postkontorit. Teenus peab säilima, aga teenuse osutamise kriteerium ei saa olla postkontor.

Lahenduseks pakume näiteks postmarke kauplustes. Paneme kirjakandjad seda teenust tegema, võimalusi on palju.

Miks ei ole Eesti Postil konkurente?Vastus peitub meie turu suuruses ehk siis pigem väiksuses ja selles, kui kiiresti kirjamahud langevad. Siia turule sisenemise barjäärid on hetkel nii kõrged. Kui mahud nii kiiresti kukuvad, sellepärast juba keegi ei taha tulla.

See on hea küsimus.Postiturg avati, aga midagi eriti ei muutunud? Eestis on ju firmasid, millede korporatsioonides on ka postifirmasid, miks nad ei tule siia konkureerima?

Konkurents on see, kui ettevõtetel on teenuse osutamiseks ühesugused võrdsed tingimused.

See ei ole normaalne konkurents kui üks ettevõte peab osutama teenust üle Eesti ja teine osutab oma teenust seal kus tema tahab ja nende hindadega millega ta tahab. See ei ole päris õige, kui ei ole paika pandud, kui suur on uinversaalse postiteenuse kasum või kahjum. Ma toon näite: Paneme kaks jooksjat joonele sada meetrit jooksma, aga ühele paneme 100 kilo kive taskusse, pole ju õiglane. Just see iseloomustab praegust konkurentsi ja Eesti Posti seisu turul.

Kas tulevikus võib mõni konkurent tekkida?Ma ei välistaks, aga ma arvan, et ei tulda kirjaturule. Tullakse äkki mingile kindlale osale või piirkonda. Üleriigilist konkurentsi teenuste osas ma ei usu, aga mine tea. Kui me kõrvutame Euroopaga, siis kõige liberaalsem turg on näiteks hetkel Rootsis, kus turg on avatud juba 1992. aastast aga ikkagi Rootsi postil on 70-80% suurune turuosa. Konkurendiks on Norra post koos tütarettevõtetega, aga nad tegutsevad ainult kindlas piirkonnas ja ei toimeta kirju kätte isegi mitte iga päev.

Kui palju on kirjateenuste osakaal vähenenud aastatega, räägitakse kuni 70% mahtude langusest?See on prognoos kuni 2015. aastani, pool sellest langusest on juba toimunud. 2005. aastal oli meil 62 miljonit kirja, eelmine aasta oli 44 miljonit kirja. 2015. ennustame, et alles jääb ainult 20 miljonit kirja. Ja see langus tulebki peamiselt sellest, et arved hakkavad järjest enam liikuma teistmoodi - elektrooniliselt. Inimeselt-inimesele saadetavate kirjade hulk nii drastiliselt tõenäoliselt ei lange. Arvete osakaal lihtsalt kukub.

Et siis postiteenus kui selline ei kao?Ei, ma arvan küll, et teenus kui selline ei kao kuskile, riik on võtnud kohustuse, mida täidab läbi tegevusloa eesti post, kuid selle äri mängureeglid tuleb üle vaadata nii, et riigi huvid ja ka postifirma ärihuvid oleksid kaitstud.

Postkontorite sulgemine on seega lihtsalt inimestele emotsionaalne teema?

Eks ikka, ma alati tahaksin küsida nende käest, kes sulgemisi kritiseerivad, palju nad ise postkontoris käivad, et nad selle sulgemise vastased on?

Kas täna on postkontoreid, mida ei külastata päevas üldse?Täna enam ei ole. Sellised olid meil 2008. aastal, kui me esimese sulgemise laine tegime. Esimese ringiga sulgesime 44 kontorit, milledel oli keskmine tehingute arv päevas 0,3. Ehk siis teisisõnu kolme päeva jooksul tehti ainult üksainuke tehing.

Ega ma ei  taha kurta, aga meie jaoks on see suur probleem. Igapäevaselt vaatame, kuidas postkontorite võrk töötaks efektiivselt, et ta ei oleks nii suur ja tarbetu kulu.

Sellepärast müütegi kinnisvara?

Miks me müüme oma kinnisvara, mis on paljudele pinnuks silmas. Küsimus ei ole selles, et me tahaks sellelt kasumit teenida. Küsimus on selles, et meil ei ole lihtsalt neid pindu vaja. Mahud on langenud, kliendid ei käi seal enam, selleks ei ole vaja tuhandetes ruutmeetrites pinda üleval pidada. Kolime oma postkontorid kaubanduskeskusesse, anname selle teenuse osutamise partneritele üle. Me küll maksame lepingupartneritele peale, et nad seda teeksid, aga see on ettevõtte seisukohalt oluliselt efektiivsem, kui pidada üleval kulukaid pindasid.

Palju täna on Eestis postkontoreid?

Kokku on meil 372 postiasutust – 320 postkontorit pluss 52 on lepingupartnerit ehk frantsiiskontorit. See arv kindlasti muutub veel sel aastal ka, sest meie huvi on edaspidi järjest enam anda  see töö üle partnerile, et saaksime ise kulusid kokku hoida. Praegu 320-st  postkontorist vaid 100 toodavad kasumit, ülejäänud 220 on kahjumlikud. Eesmärk on vähendada postkontorite kahjumlikkust, aga meil ei ole kindlat eesmärki aastapõhiselt X postkontorite arvu vähendadamiseks.

Palju on realiseeritavad kinnisvara, kas plaanite midagi müüa? Kuhu investeerite raha?Eesti Postil on suurusjärgus 70 kinnistut Eestis, hetkel on ca 30 nendest ka müügis? Kui me kinnisvaramüügiga alustasime, siis oli neid kinnistuid kuskil 100. Kinnisvara võõrandamine on kindlasti pidev protsess. Me oleme enda jaoks teinud nimekirja objektidest, mida me tahame võõrandada, aga meil ei ole paigas tähtaegu. Tahame kinnistute eest saada loomulikult parimat hinda

Konkreetsemad plaanid Eesti Postil on  2013. aasta lõpuni, mille järgi on meil investeeringute vajadus kokku 250 miljonit eesti krooni. See tähendab seda, kui meil oli mullu vaid 7,3 miljonit eurot kasum, siis me peame nagunii juurde kaasama kapitali, et oma plaanid ellu viia. Valdkond kuhu me investeerime on ikkagi logistika ja infologistika, peamiselt läheb sinna see raha.