Autor: Jaana Pikalev • 16. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb ÄP lugeja kommentaar intervjuule Leedu peaministri Andrius Kubiliusega:

Kubiliuselt huvitav mõte. Ka nemad astuvad selle reha otsa, et parandavad kõigepealt Rail Baltcia nime all olemasoleva vene laiuses raudtee 120km/h kiiruseni ja siis liiguvad edasi.

Ma arvan et see ei ole eriti mõistlik mõte, kuna aeglasele ja vene rööpa laiusega raudteele kaupa ei tule.

Kubilius küsib, et kui suur on vajadus Tallinnast rongiga Berliini sõita? Ma arvan et see vajadus on väike kui reisijaid vaadata. Kuid see ei ole argument, sest Rail Baltical hakkab tõenäoliselt domineerima lähidistantside reisiliikluses, kuhu lisandub väiksemas mahus pikkade vahemaade reisiliiklus. Reisijaid oleks küll.

Tegelikult me peame vaatama kauba liikumist. Soome ja Saksamaa vahel liigub suures koguses kaupa mööda merd. Baltikumi enda kaup liigub põhja-lõuna suunal väga suures osas maanteel. Põhjus on otseselt raudtees, mis ei ole kaubavedude teostamisel reaalseks alternatiiviks olemasolevale infrastruktuurile.

Heale põhja-lõuna suunalisele raudteele saab tulevikus saatuslikuks kolm punkti, mis praegust olukorda iseloomustab:

1) Aeglane raudtee - kui maantee ja mereteed on sama kiired, siis miks saata kaupa maanteel? Kaubavedudes on oluline ajasääst. Kui raudteel ei ole selget eelist, siis on raudteed alternatiivina liiga lihtne ignoreerida2) Vene laiuses raudtee - Euroopa suunal kaupa vedades on vene rööpalaius isoleeritud süsteem. Sellel vedades kasvavad kulud koheselt, kuna mingis geograafilises punktis on Euroopasse või Euroopast vedades vaja rongidel rattad vahetada. See lisaoperatsioon aeglustab liiklust ja tõstab kulusid. Mistõttu logistikud valivad alternatiivid.3) Suure ringiga Baltikumi läbiv raudtee tähendab ainult kulude kasvu. Suur ring ei ole põhjendatud, kuna reisirongiliiklus hakkab ükskõik millisel trassivariandil kahjumlik olema. Kaubaveod on kasumlikud, kuid kaubaveod ei liigu siis, kui nad peavad Põhja-Lõuna teljel liikudes tegema rohkem kui 120 km suuruse lisaringi. Parem juba saata kaup mööda Via Balticat, mis on üsna sirge trass, kui mööda Rail Balticat, mis läheb praegu suure ringiga.

Kubiliuselt imelik arvamus, et tuleb vaadata tasuvust ja Leedu seetõttu valis vene laiuses kõige aeglasema ühenduse. Uus tasuvusanalüüs on ju nii värske, et seda pole veel avalikkusele esitletud. Kuidas siis on toimunud valik kõige nõrgema variandi kasuks? See 120km/h variant mis on aeglane, vene rööbastega ja liigub suurte ringidega Baltikumis, on kõige halvem variant mida Rail Balticana esitleda kuna see ei käivita tõelist Rail Balticat ehk põhja-lõuna suunalist kaubaveo telge (kuhu seejärel liituvad ka reisirongid).