Autor: Sirje Rank • 13. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Via Baltica ehk korralik autotee ei kuulu täna üleeuroopalisse võrgustikku. See on unarusse jäänud omaaegsete raskuste tõttu, kuid seda tasuks ka väga tõsiselt mõelda, leidis volinik.

„Selleks et oleksime integreeritud Euroopasse vajame ka korralikke autoteid,“ ütles Kallas.

Praegu on peamine transpordiprojekt põhja-lõuna suuna tugevdamiseks Rail Baltica, mis praegusel kujul on üleeuroopaliste võrgustike projekt ja edeneb Kallase sõnul „päris kenasti“. Probleem on paraku see, et praeguses versioonis ei loo selle projekti elluviimine näiteks reisijateveos lennuliiklusele olulist alternatiivi. Oluliselt ambitsioonikam oleks Euroopa laiusega raudtee väljaehitamine, mis läheks Tallinnast Varssavisse. Värskelt on selle kohta valminud ka mahukas tasuvusuuring.

„See oli üllatavalt positiivne,“ ütles Kallas uuringu kohta. „See on tehtav küll, kui selleks on poliitiline tahe,“ jätkas ta, jättes siiski täpsemaid numbreid ja maksumuse nimetamata põhjusel, et pole veel jõudnud mahuka ülevaatega piisavalt tutvuda.

„Väga palju räägitakse sel teemal, et meil on seda ühendust vaja, aga kui tegemiseks läheb, siis öeldakse, et tegelikult on meie vajadus ikka Venemaa ja peame ühendusi tekitama Venemaaga. Arvatakse, et see on müstiline asi, mis lahendab kõik meie probleemid. Samas inimesed sõidavad Euroopasse, kolmveerand kaubavahetusest on Euroopaga – järelikult on ju vaja (põhja-lõuna ühendust – toim.),“  ütles Kallas.

„Mul ei ole midagi selle vastu, et oleksid head ühendused Venemaaga. Aga kui me räägime prioriteetidest, siis prioriteet on selgelt põhja-lõuna ühendus.“